/nginx/o/2009/07/10/205830t1h2952.jpg)
Rohkem kui kakskümmend Kesk- ja Ida-Euroopa arvamusliidrit ning endist ja praegust tipp-poliitikut läkitasid USA presidendi Barack Obama administratsioonile avaliku kirja juhtimaks tähelepanu võimalikele riskidele USA ning Kesk- ja Ida-Euroopa suhetes.
Kirja koostamise üheks koordinaatoriks oli Tallinnas asuv sihtasutus Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.
Piirkonna suhted USAga on olnud sedavõrd lähedased, et paljude arvates on Kesk- ja Ida-Euroopa maade transatlantiline orientatsioon iseenesestmõistetav ning pärast NATO ja ELi laienemist saabunud stabiilsus ja õitseng on määratud kestma igavesti, seisab läkituses, milles tuntakse muret Venemaa revisionistliku käitumise ja piirkonna vähenenud tähtsuse pärast Ühendriikide välispoliitikas.
«Kuid see eeldus on ennatlik,» leiavad allakirjutanud, kellest seitse on endised riigipead. Ühiskonnategelaste hinnangul on pärast augustisõda Gruusias närvilisus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides kasvanud, sest riigid kahtlevad, kas NATO tahab ning suudab neid kriisi korral kaitsta. Allakirjutanuid teeb murelikuks ka pingelised suhted Venemaaga, sest Moskva ei soovi tunnistada nende riikide täielikkus suveräänsust ja iseseisvust.
«Selle asemel on Venemaast saanud taas revisionistlik jõud, kelle kavatsused on pärit 19. sajandist ning taktika ja meetodid 21. sajandist,» seisab pöördumises, milles taunitakse asjaolu, et Venemaa kasutab Kesk-ja Ida-Euroopa riikliku julgeoleku õõnestamiseks varjatud võtteid. Konkreetselt tõid allakirjutanud välja majandussõjaa ning energia kasutamise poliitilise relvana.
Ühiskonnategelased toovad lisaks julgeolekuteemadele kirjas välja ka ülemaailmse majanduskriisi mõju, mis lisaks majanduslikele näitajatele mõjutab negatiivselt ka sotsiaalseid suhteid. Allakirjutanute hinnangul soodustab kriis natsionalislike, ekstremistlike, populistlike ja antisemiitlike liikumiste tegevust kogu Euroopas.
Pöördumise autorid leiavad, et Ühendriigid vajavad ka tänapäeval Euroopat sama palju kui Euroopa Ühendriike, mistõttu peaksid USA ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid tugevdama transatlantilisi suhteid ning koostama uue koostöö kava järgmiseks 20ks aastaks. Nende hinanngul on ilma tugeva atlandiülese liitlassuhteta märksa keerulisem vastata keerukatele väljakutsetele, mida esitab tänapäeva dünaamiline maailmasüsteem.
Avaliku kirja aluseks sai mõttekoja US German Marshall Fund juhtimisel valminud mõttepaber, mille autoriteks olid kuus Kesk- ja Ida-Euroopa poliitikaeksperti.
Dokumendile on alla kirjutanud ka ekspeaminister Mart Laar ja kaitseuuringute keskuse juht Kadri Liik. Lisaks neile veel hulk Kesk- ja Ida-Euroopa riigijuhte, ministreid ja arvamusliidreid.
Muu hulgas kirjutasid avalikule kirjale alla Tšehhi ekspresident Václav Havel ning endised välisministrid Karel Schwarzenberg ja Alexandr Vondra, hiljuti Leedu presidenditooli Dalia Grybauskaitėle üle andnud Valdas Adamkus, taasiseisvunud Slovakkia esimene president Michal Kováč, Poola ekspresidendid Aleksander Kwaśniewski ja Lech Wałęsa ning endine välisminister Adam Rotfeld, Ungari endine välisminister János Martonyi, Läti endine riigipea Vaira Vīķe-Freiberga ja Rumeenia ekspresident Emil Constantinescu.