Armeenia ja Aserbaidžaani president sõitsid täna Moskvasse, et arutada Venemaa vahendusel Mägi-Karabahhi probleemi.
Medvedev asub Mägi-Karabahhi tülis vahendajarolli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järjekordsel kolmepoolsel kohtumisel osalevad Armeenia riigipea Serž Sargsjan, tema Aserbaidžaani kolleeg Ilham Alijev ja Vene president Dmitri Medvedev, vahendas uudisteagentuur BNS Interfaxi ja Reutersi teateid.
Tegemist on Sargsjani ja Alijevi otsekõneluste kuuenda vooruga ja kolmepoolsete kõneluste kolmanda vooruga.
«Kõnelused algavad täna, aga ajakirjanikke nende juurde ei lasta,» teatas Armeenia Moskva saatkonna pressiametnik.
Esimest korda said kolm nimetatud presidenti kokku mullu 2. novembril Vene riigipea residentsis Barvihhas, teine analoogne kohtumine leidis aset 4. juunil Peterburi majandusfoorumil.
Aserbaidžaan ja Armeenia pidasid 1990. aastatel maha verise sõja Aserbaidžaani territooriumil asuva armeenia elanikkonnaga Mägi-Karabahhi enklaavi pärast, mis kuulutas end 1991. aastal Jerevani toel iseseisvaks.
Konflikt on tänini suurim oht Kaspia-Euroopa nafta- ja gaasitransiidi teele jääva Lõuna-Kaukaasia stabiilsusele.
Paljud loodavad, et reedel algavad kõnelused toovad läbimurde, kuid Moskva analüütikud on skeptilisemad ja hoiatavad, et konflikti taaspuhkemist ei saa välistada.
«Aserbaidžaan on uuendanud Iisraeli abil oma sõjalist võimsust. Igasugune sõjaline kokkupõrge oleks Lõuna-Kaukaasia ja laiema piirkonna jaoks katastroof,» ütles MGIMO ülikooli Kaukaasia uuringute keskuse asedirektor Vladimir Zahharov.
Karabahhi sõjas sai enne hapra vaherahu väljakuulutamist 1994. aastal surma ligikaudu 35 000 inimest. Rahulepet ei ole Aserbaidžaan ja Armeenia tänini sõlminud.
Mägi-Karabahhi kõneluste rahvusvahelised vahendajad Venemaa, Prantsusmaa ja USA tegid möödunud nädalal Itaalias G8 tippkohtumisel ühisavalduse, milles kutsuti konfliktipooli kompromissile minema.
Alijev aga purustas esmaspäeval Londonis peetud kõnes lootused Moskvas kokkuleppeni jõuda, öeldes, et läbirääkimised on küll senisest paljutõotavamad, kuid Bakuu välistab jutud Mägi-Karabahhi iseseisvusest.
«Oleme valmis andma Mägi-Karabahhi elanikele suurima võimaliku autonoomia suveräänse Aserbaidžaani riigi raames,» ütles ta.
Mägi-Karabahh on teatanud, et vähema kui iseseisvusega tema ei lepi.