Näljas elavate inimeste arv on majanduskriisi tõttu maailmas aastaga kasvanud 100 miljoni võrra ning ulatub nüüd juba miljardini, leiab värske ÜRO raport.
Iga kuues inimene maailmas elab näljas
20. juuli 2009, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näljahädasid põhjustavad üldjuhul sõda, põud, poliitiline ebastabiilsus, vaesus või kallid toiduhinnad. Viimase aastaga on nimekirja lisandunud ka ülemaailmne majanduskriis, mistõttu kannatavad riskigruppides olevad inimesed enam kui tavaliselt, vahendas uudisteagentuur AP.
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul on inimene näljas siis, kui ta tarbib päevas vähem kui 1800 kalorit. Võrdluseks: lääneriikides elavad inimesed tarbivad keskmiselt 3500-4000 kalorit päevas.
«Ükski maailmajagu ei ole immuunne,» ütles FAO peadirektor Jacques Diouf reedel antud pressikonverentsil. «Suurenenud ebakindlus toidu kättesaadavuse pärast ohustab kõiki maailma piirkondi.»
Nälja ja julgeoleku seos
FAO ametnikud rõhutasid nälja ja julgeoleku paratamatut omavahelist seost, märkides, et kallinenud põhitoidud, nagu riis, olid mullu mitmete rahutuste ajendiks. Nälgivad inimesed mässasid eelmisel aastal vähemalt 30 riigis, kinnitas AP-le Josette Sheeran ÜRO allasutusest Maailma Toiduprogramm.
Eriti tähelepanuväärne oli see, kuidas kõrgete toiduhindade tõttu Haitis puhkenud mässud lõppesid verevalamise ja peaministri kukutamisega.
«Nälginud maailm on ohtlik maailm,» lausus Sheeran. «Ilma toiduta on inimestel vaid kolm valikut: nad kas mässavad, emigreeruvad või surevad. Ükski neist ei ole vastuvõetav variant.»
Kuigi hinnad on oma aastatagusest haripunktist madalamad, on need FAO andmetel riigisisestel turgudel siiski veel liialt kõrged. Eelmise aasta lõpus olid toiduhinnad inflatsiooni arvesse võttes keskmiselt 24 protsenti kõrgemad kui 2006. aastal.
FAO teatel kasvab nälginute arv kiiremini kui maailma rahvastik. Pea kõik maailma alatoitunud inimesed elavad arengumaades, kuid nende hulga kasvamist täheldati eelmisel aastal kõikjal maailmas.
Enim nälginuid, 642 miljonit, elab Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas, kus nende arv on varasema aastaga tõusnud 10,5 protsendi võrra. Saharast lõunasse jäävas Aafrikas on alatoitunuid 265 miljonit, kasv aastaga 11,8 protsenti. Isegi arenenud riikides elavad näljas 15 miljonit, kusjuures 15,4-protsendine kasv on olnud maailmas kõige järsem.
Hirmuäratavad arvud muudavad äärmiselt ebatõenäoliseks G8 eesmärgi 2015. aastaks vähendada nälginute määra maailmas poole võrra.
Toidu ebavõrdne jagamine
Kuigi maailma teraviljade saak oli tänavu suur, tõi rahvusvaheline majanduskrahh kaasa madalamad palgad ja suurendas töötust, vähendades nõnda toidu kättesaadavust. Kriis mõjutab ka toidu kvaliteeti, sest pered ostavad odavamat, kalorirohket, kuid vähese toitainesisaldusega sööki, asendades proteiini sisaldava liha ja piima teraviljadega.
Toidukriis on ühtlasi nii humanitaar- kui ka poliitiline küsimus. Kui rikaste riikide jaoks on hinnavahe väike, siis vaestele on see eluohtlik. Ehkki maailmas toodetakse kaks korda rohkem toiduaineid kui maailmas elavad 6,6 miljardit inimest vajavad, põhjustab nälga toidu ebavõrdne jagamine - 20 protsenti maailma elanikest tarbivad 80 protsenti toodangust.
Organisatsiooni sõnul saab toidukriisi lahendada kohaliku põllumajanduse, majandusjõudude rahvusvahelise koostöö ning kaubandusreeglite reformimise teel.