/nginx/o/2009/07/20/209539t1h05bd.jpg)
Täna algas kohus 56 isiku üle, keda seostatakse väidetava vandenõuga valitsuse kukutamiseks. Teiste seas astusid kohtupinki ka kaks kindralit, keda peetakse vandenõu niiditõmbajateks.
Türgis astus kohtu ette 56 väidetavat riigipöörajat
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
20. juuli 2009, 16:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1909-leheküljelise süüdistuse kohaselt alustasid erukindralid Sener Eruygur ja Hursit Tolon riigipöörde kavandamist 2003. aastal, kui nad olid veel tegevteenistuses. Pärast erru minemist jätkasid nad riigi õõnestamist kodanikerühmituste kaudu, vahendas AFP.
Istanbulis asuva kohtuhoone juurde kogunes umbes 200 meeleavaldajat, kelle hinnangul on säärased süüdistused väljamõeldis. «See kohtuprotsess on vale. Tegemist on väljamõeldistega, mille eesmärk on arreteerida Atatürki järgijaid,» ütles üks meeleavaldaja.
Süüdimõistmise korral võib mehi oodata kuni eluaegne vanglakaristus.
Süüdistajate sõnul kuuluvad kohtualused ultranatsionalistlikku varirühmitusse Ergenekon, mis väidetavalt kavandas juhtivate poliitikute ning julgeolekujõudude atentaate, ebaseaduslikke protestiaktsioone ning pommirünnakuid, et sundida ajalooliselt mõjuvõimsat armeed sekkuma riigi juhtimisse.
Türgi võimud on vahistanud sadu erukindraleid, poliitikuid, advokaate, ajakirjanikke ja akadeemikuid, keda süüdistatakse kuulumises Ergenekoni. Alates oktoobrist mõistetakse kohut 86 süüdistatava üle ning Türgi prokuratuur on koostanud süüdistused veel 52 isiku vastu, kelle süüdistused peab 15 päeva jooksul heaks kiitma ka Istanbuli kohus.
Vahistamised on pingestanud suhteid valitsuse ja Türgi ilmaliku juhtkonna vahel, kuhu kuuluvad ka sõjaväelased ja kõrgemad kohtuametnikud.
Türgis on mõjuvõimas sõjavägi, mis on viimase 50 aasta jooksul valitsuse neli korda kukutanud. Armee on juurdlust kritiseerinud ja eitanud igasuguseid sidemeid väidetavalt vandenõu ühe osana läbiviidud pommiplahvatuste ja mõrvadega.
Samuti on eitanud oma seost vahistamistega ka valitseva Õiguse ja Arengu Partei esindajad. Analüütikute hinnangul on aga hiljutised arreteerimised kättemaks partei vastastele, kes soovisid erakonna tegevuse kohtus keelustada.