USA asepresident Joe Biden kinnitab tänastel kõnelustel Kiievis, et USA püüded parandada suhteid Moskvaga ei toimu Venemaa naabrite arvel.
Biden lubab Venemaa naabreid suhetes Moskvaga mitte ohvriks tuua
21. juuli 2009, 10:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval Ukrainasse saabunud Biden kohtub president Viktor Juštšenko, peaminister Julia Tõmošenko ja opositsiooniliidri Viktor Janukovitšiga. Kolmapäeval sõidab USA asepresident edasi Gruusiasse, vahendas uudisteagentuur BNS AFP teadet.
Ehkki Bideni programm nii Ukrainas kui ka Gruusias pakub ohtralt võimalusi kinnitada sõnades USA tuge, ei kaasne sellega ekspertide hinnangul kuigi palju reaalseid toetussamme.
Bideni visiit Ukrainasse ja Gruusiasse toimub kaks nädalat pärast president Barack Obama külaskäiku Moskvasse, kus Obama nimetas Venemaad «suurvõimuks» ning kinnitas, et tema administratsioon on võtnud sihiks USA ja Venemaa suhted uuesti õigele kursile seada.
Enne Bideni lahkumist Washingtonist kinnitas asepresidendi julgeolekunõunik Tony Blinken ajakirjanikele, et Ühendriikide püüded parandada suhteid Venemaaga «ei toimu ühegi teise riigi arvel».
Kiievi ja Thbilisi liidrid kardavad, et USA-Vene suhete paranemine annab tagasilöögi Washingtoni seni jõulisele toetusele Ukraina ja Gruusia püüdlustele Venemaast eemalduda ja lõimuda Läänega.
Nii Gruusial kui ka Ukrainal on Venemaaga keerulised suhted, kuna Moskvale ei ole meeltmööda oma kunagiste satelliitide nihkumine USA ja NATO hõlma alla.
«Me tervitame konstruktiivsete ja pragmaatiliste suhete loomist Venemaa ja Ühendriikide vahel, kuid meie jaoks on oluline, et see ei toimuks Ukraina huvide arvel,» ütles Ukraina suursaadik Washingtonis Oleg Šamšur.
Biden kasutab visiiti Ukrainasse ja Gruusiasse, et kutsuda mõlemat riiki suurematele edusammudele demokraatia arendamisel. Bideni julgeolekunõuniku sõnul on mõlemad riigid silmitsi väljakutsega «täita oma revolutsioonide lubadused».
Lisaks Ukraina praegustele liidritele kavatseb Biden kohtuda ka noore läänemeelse eksvälisministri ja parlamendi esimehe Arseni Jatsenjukiga, keda peetakse võimalikuks järgmiseks presidendiks.
Bideni Kiievi-visiit aitab Washingtonil otsustada, kas toetada Tõmošenkot või Jatsenjukki või kas Janukovitš polegi oma Vene-meelsest mainest hoolimata «kokkuvõttes Ühendriikide jaoks nii hirmutav», kommenteeris asepresidendi külaskäiku päevaleht Segodnja.
Pingete haripunktiks oli mullune Vene-Gruusia augustisõda separatistliku Lõuna-Osseetia pärast, kes lõi 1990. aastatel Gruusiast lahku ja keda Venemaa nüüd tunnustab.
Sõda teravdas president George W. Bushi ametiaja lõpukuudel Venemaa ja USA suhteid.
Jaanuaris ametisse astunud president Barack Obama on püüdnud USA-Vene suhteid taaskäivitada, kuid möödunud nädalal Moskvat külastades rõhutas ta, et «Gruusia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tuleb austada».
Gruusia reageeris Obama avaldusele rahuloluga ning president Mihhail Saakašvili ütles pärast USA presidendi Venemaa-visiidi lõppu, et «Gruusiat ei ole maha müüdud».
Vene president Dmitri Medvedev vastas Obama avaldusele sellega, et tegi möödunud nädalal esimese visiidi Lõuna-Osseetiasse.