/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/07/23/211562t1h89dc.jpg)
Bosnia serblaste sõjaaegne juht Radovan Karadžic seadis neljapäeval oma kohtuprotsessi eelistungil kahtluse alla Srebrenica veresauna ohvrite arvu.
Karadžic: Srebrenica hukkunute arv on liialdatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldiselt aktsepteeritud andmete kohaselt tapsid Bosnia serblaste sõdurid 14. juulil 1995. aastal Srebrenicas umbes 8000 moslemist meest ja poissi.
Kuid Karadžic seadis selle arvu rahvusvahelises endise Jugoslaavia sõjaroimatribunalis kahtluse alla. Teda süüdistatakse genotsiidis, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes.
«Kõik andmed, mis on siiani seoses Srebrenicaga esitatud, on ekslikud,» ütles 63-aastane kunagine psühhiaater, kes oli aastail 1992-95 kestnud Bosnia sõjas üks keskseid kujusid.
«Meil ei ole selget ülevaadet sellest, kui palju inimesi surma sai,» ütles ta. Tema sõnul valitseb ebakindlus «tuhandete ohvrite» küsimuses ja inimesed, kelle nimed on hauakividele raiutud, on hiljem elusana välja ilmunud.
Karadžici väitel said paljud Srebrenica väidetavad ohvrid surma mujal Bosnias või elavad nüüd välismaal.
«Me oleme veendunud, et siin on mitmekordne liialdus,» lisas ta. Samuti nõudis ta, et tema kaitsjate heaks töötavad eksperdid saaksid juurdepääsu prokuröride kogutud DNA tõenditele ja kinnitaksid kasutatud «metodoloogiat».
Srebrenica veretöö oli Bosnia sõjas ainus vahejuhtum, mille tribunal on liigitanud genotsiidiks.
Karadžic vahistati 2008. aasta juulis Serbia pealinnas Belgradis. Bosnia serblaste väekomandör Ratko Mladic on endiselt tabamata.