Leedu peaprokuratuuri väitel takistab Medininkai veresauna uurimise lõpuleviimist ja süüdlaste kohtu ette toomist Vene korrakaitsejõudude soovimatus teha koostööd Leedu prokuröridega.
Leedu: Venemaa ei lase Medininkai roima uurimist lõpetada
30. juuli 2009, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Segas Venemaa suhtumine. Viimasel ajal on ta vähemalt hakanud rutemini vastama, varem ei vaevunud vastamagi. Kui tahtsime tunnistajaid küsitleda, vastati, et see on vastuolus riigi julgeoleku huvidega. /.../ Arvan, et mitte ühelgi riigil pole õnnestunud Vene kodanikku rahvusvaheliste konventsioonide ja kokkulepete alusel Venemaalt välja nõuda,» ütles uudisteagentuurile BNS Leedu peaprokuratuuri organiseeritud kuritegude uurimisameti vanemprokurör Algimantas Kliunka.
Vilniuse ringkonna kohtus on alanud protsess kunagise OMON-lase Konstantin Mihhailovi (endise nimega Nikulin) üle, keda süüdistatakse osaluses Leedu seitsme ametimehe tapmises 31. juulil 1991. aastal Medininkai piiripunktis.
Ent ülejäänud kolme kahtlusalust - Aleksandr Rõžovi, Tšeslov Mlõnnikut ja Andrei Laktionovit - ei ole õnnestunud kohtu ette tuua, sest nad pagesid Venemaale ja Venemaa keeldub neid välja andmast.
Kliunka ütles, et sestpeale, kui kevadel Venemaal kinni peetud Rõžovile kahtlustused esitati, ei ole Moskvalt enam mingit abi tulnud. Vene uurijad ei vaevunud Kliunka andmeil Rõžovi Medininkai teemal küsitlema.
«Nad teatasid, et küsimusega tegeldakse, kuid vastust ei andnud. Saatsime juuni lõpus uuesti palve Rõžov üle kuulata,» ütles prokurör.
Teisi kahtlusaluseid - OMONi komandöri Mlõnnikut ja talle allunud Laktionovit - keeldus Vene õiguskaitse välja andmast, kuigi nende asukoht oli Leedu uurimisorganitele teada.
Samuti ei ole Venemaa võimaldanud Leedu uurijatel küsitleda tunnistajaid, arvates, et neid võidakse võtta kriminaalvastutusele.
«Mõnda tunnistajat küsitleti salaja välismaal, mitu tunnistajat tahtsid jääda anonüümseks. Tunnistajatelt võeti ütlusi ka Leedu diplomaatilistes esindustes,» rääkis Kliunka.