Viimaste päevade pommiplahvatused sundisid Hispaania valitsust eile, baskide äärmusrühmituse ETA 50. aastapäeval, kasutusele võtma erakorralisi julgeolekumeetmeid.
ETA hoidis Hispaaniat juubeli ajal hirmu all
1. august 2009, 00:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile hommikul külastas peaminister Jose Luis Rodriguez Zapatero Mallorca saart ja asetas seal neljapäevastes plahvatustes hukkunud tsiviilkaardiväelaste kirstudele auordenid. Kell 12 kõlasid üle riigi leinakellad. Populaarse puhkusesihtkoha elu segi ajanud tragöödia polnud ainus – kolmapäeval lõhkes pomm Põhja-Hispaanias ja haavas enam kui 60 inimest.
Plahvatustes süüdistasid Hispaania võimud kohe ETAt, kuigi rühmitus polnud aktsioone ametlikult veel omaks võtnud. Tavapäraseid hoiatuskõnesid sedapuhku samuti ei olnud, kuid võimud otsivad süüdlasi siiski baskide rühmituse seast.
Üldjuhul on ETA sihtinud vaid sõjaväeüksusi ja iseseisva Baskimaa poliitilisi oponente.
Kuigi verevalamiste korraldaja on selgelt ETA, on see veidi vastuolus ka valitsuse väidetega, et rühmituse jõud on tõsiselt nõrgenenud.
Liikumist on viimastel aastatel kõvasti maha surutud ja Hispaania valitsuse hinnangul võib neil olla Baski piirkonnas vaid kümmekond aktiivset liiget.
Tänavu süüdistatakse ETAt üheksas pommirünnakus, mille käigus on surma saanud kolm inimest. Kokku on verine iseseisvuskampaania nõudnud 825 inimelu, kellest Hispaania siseministeeriumi andmetel olid 342 tsiviilelanikud ja 485 politseinikud ning kaitseväelased. Enam kui 700 ETA liiget on hetkel trellide taga. Separatistlik terroriorganisatsioon soovib endiselt Hispaaniast lahkulöömist ja baskidele iseseisvat kodumaad.
Vastupanuliikumine sai alguse, kui baski tudengid hakkasid vastu Franco diktaatorivõimule, mis keelas baski keeles kõnelemise, ahistas baski kultuuri ja piinas rahvuslastest poliitikuid. Tänapäeval on Baski piirkonnal märkimisväärne autonoomia, sealjuures ka oma parlament, politsei, haridussüsteem ja maksud.