NATO uue peasekretäri ametisse astuvat Taani endist peaministrit Anders Fogh Rasmusseni ootavad mitmed tõsised väljakutsed, sealhulgas islamistliku Talibani ägenev vaenutegevus Afganistanis ja alliansi tulevase rolli kujundamine.
Rasmussen astub NATO peasekretärina ametisse
1. august 2009, 15:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rasmussen peab soojendama jahedaid suhteid oma mõjuvõimu laiendava Venemaaga ning samuti tagama tuhandete NATO sõdurite väljatoomise Kosovost, ilma et seal etnilised pinged uuesti lõkkele lööksid.
«Ma pean end korralikult välja puhkama, sest 3. augustist algab erakordselt palavikuline programm,» ütles Rasmussen läinud kuul oma Facebooki võrguküljel enne Prantsusmaale puhkusele suundumist. Formaalselt läks alliansi juhtimine taanlasele üle laupäevast.
Vaid USA presidendi Barack Obama sekkumine aprillikuisel NATO tippkohtumisel sundis Türgit loobuma vastuseisust Rasmusseni kandidatuurile. Islamiusuline Türgi ja araabiamaad ei pooldanud Rasmusseni saamist peasekretäriks, kuna ta ei keelanud Taani ajalehtedel avaldamast prohvet Muhamedi pilavaid karikatuure.
Ankara nõuab, et uus peasekretär täidaks oma lubaduse arendada nelja-aastase ametiaja jooksul dialoogi islamimaailmaga. Üheks sammuks selles suunas peetakse Rasmusseni otsust kutsuda oma kantselei juhiks ja erinõunikuks Taani suursaadik Türgis Jesper Vahri.
Kuid kõige pakilisem probleem on Afganistan, kus 20. augustil toimuvad valimised panevad proovile NATO missiooni sealse demokraatia tugevdamiseks ja ülesehitustööde jätkamiseks. Koos Al-Qaeda ja kuritegelike jõukudega tegutsev Taliban on kutsunud afgaane valimisi boikoteerima ja lubanud pidada püha sõda riigis viibiva 90 000 võõrsõduri vastu.
«Kui me lahkume, langeks Afganistan Talibani kätte, millel oleks sealsetele inimestele hävitav mõju – eriti naistele,» ütles ametist lahkuv peasekretär Jaap de Hoop Scheffer hiljutuses kõnes. Tema hinnangul kannataks tagajärgede käes ka Pakistan ja äärmuslus leviks mujale Kesk-Aasiasse.
Rasmussen peab töötama välja ka uue NATO strateegilise kontseptsiooni, mis käsitleb alliansi eesmärke, strateegiat ja sõjalist arengut. Kümne aasta vanust teksti on vaja uuendada, et see hõlmaks küberrünnakuid, kliimamuutusi ja energiajulgeolekut, nagu ka terrorismi arengut pärast 2001. aasta 11. septembrit.
Samuti tuleb panna uuesti tööle NATO-Vene Nõukogu, kus arutatakse alliansi ja Moskva koostööd ja erimeelsusi mitmes valdkonnas. NATO katkestas suhted Venemaaga seoses mulluse Vene-Gruusia sõjaga, kuid mais taastati nõukogu töö ametlikult.
Kui Scheffer asus 2004. aastal juhtima Iraagi sõja küsimuses lõhestunud NATOt, siis Rasmussenil on vaja leida lahendus allianssi pürgivate Ukraina ja Gruusia küsimuses. USA toetab nende ühinemist, kuid sellele on vastu Saksamaa ja Prantsusmaa.
Suurtest väljakutsetest hoolimata on diplomaadid siiski kindlad, et esimene endisest valitsusjuhist peasekretär saab NATO juhtimisega hakkama. «Ta on näidanud oma manööverdamisoskust. Seitse aastat peaministrina pole paha,» märkis üks diplomaat. «Ta on terane poliitik.»