Rootsi politsei: kaaperdajad ründasid Läänemerel valet laeva

Mari Kamps
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
M/S Arctic Sea.
M/S Arctic Sea. Foto: www.ship.lv

Rootsi politsei oletuse järgi võis Läänemerel Gotlandi ja Ölandi saarte vahel aset leidnud piraatide rünnak tabada valet laeva.


Kaaperdamist uuriv politseiekspert Ylva Voxby peab võimalikuks, et mereröövlite tegelikuks sihtmärgiks oli üks teine laev, mitte aga Soomest Alžeeriasse teel olnud M/S Arctic Sea, vahendas STT.

«Meeskonnaliikmed rääkisid, et nad (kaaperdajad) lahkusid laevast ilma, et oleksid midagi kaasa võtnud. See muudab asja veelgi segasemaks,» rääkis Voxby ajalehele Expressen.

Väljaande andmetel peab politsei võimalikuks, et mereröövlid ründasid ööpimeduses valet laeva. Radaripiltide järgi viibis samas piirkonnas ööl vastu 24. juulit mitmeid laevu.

Soome firmale Solchart Management kuuluvale, kuid Malta lipu all sõitvale laevale roninud piraadid olid tõsiselt relvastatud.

Venemaa kodanikest meeskonnaliikmete sõnul rääkisid nad omavahel kanget inglise keelt ja olid riietatud politseinikeks. Meremeeste väitel ütlesid libapolitseinikud, et otsivad laevast narkootikume.

Rootsi politsei jätkab üleeelmisel nädalal Läänemerel aset leidnud Soome operaatorfirmale kuuluva kaubalaeva M/S Arctic Sea kaaperdamise uurimist.

Kuigi omanikfirma väitel on Venemaa kodanikest meeskonnaliikmed tunnistusi juba andnud, pole Rootsi keskkriminaalpolitseil endiselt piisaval teavet väidetavast kaaperdamisest.

Eeluurimist juhtiv Ingemar Isaksson kinnitas YLE uudistele, et Rootsi politsei sai kaaperdamisest teada alles 28. juulil. Tema sõnul teatas meeskond esmalt laeva omanikfirmale, mis edastas uudise Soome politseile ja Venemaa Soome saatkonnale.

Isaksson tunnistas, et laevafirma avaldus kaaperdamisest tundus alguses väga kahtlasena, sest politseilt paluti abi alles mitu päeva pärast juhtunut. Tema oletusel ei julgenud meremehed politseilt või rannavalvelt abi paluda, kuna laeva tunginud mehed väitsid end olevat politseist.

Rootsi võimude praeguste andmete järgi puudub meremeestel kuritegelik taust.

Isakssoni sõnul pole mingit põhjust kahelda intsidendi toimumises. Küll aga märkis ta, et pole mitte kunagi varem kuulunud Rootsi territoriaalvetes aset leidnud kaaperdamisest.

Ka Soome veeteedeametil pole andmeid sellest, et pärast Teist maailmasõda oleks Läänemerel piraadid mõne laeva hõivanud.

Arctic Sea meeskonnaliikmete sõnul tungis Soomest Alžeeriasse teel olnud laevale 8- kuni 10-liikmeline libapolitseinike jõuk.

Musta värvi riideid kandnud mehed sidusid meeskonnaliikmed kinni ja peksid neid. Midagi kaasa ei võetud ja kogu vahejuhtum kestis umbes 12 tundi.

Politsei on kindel, et laeval käinud mehed Rootsi politseinikud ei olnud ja samuti polnud tegemist ühegi teise Rootsi ameti esindajatega.

Piraatide päritolust mingeid andmeid seni pole. «Me ei tea, kust nad tulid ja kuhu läksid,» rääkis eeluurimist juhtiv Ingemar Isaksson.

Isakssoni sõnul sai vähemalt kolm meremeest kergelt viga. Ühel löödi paar hammast suust välja, kahe-kolme mehe kehal on verevalumeid.

Laev jätkas pärast juhtunut oma teekonda ja seetõttu pole Rootsi politsei meremehi küsitleda saanud. Juhtunut saab täpsustama hakata, kui laev naaseb paari nädala pärast Soome Pietarsaari sadamasse.

Kõnealune kaaperdamine lükkab tõenäoliselt hoo sisse riikidevahelisele arutelule, kuidas laevaliikluses võimalikuks terrorismiaktiks valmis olla, nentis Soome veeteedeameti mereturvalisuse osakonna juhataja Tuomas Routa.

Juhised näiteks laevale tungimise takistamiseks on juba olemas.

Routa rääkis Helsingin Sanomatele, et tegemist on täiesti erilise juhtumiga, kuna tavaliselt püüavad piraadid oma valdusesse saada lasti või võtta pantvange. Nüüd aga kumbagi asja ei juhtunud.

M/S Arctic Sea valmis Türgis Istanbuli laevatehases aastal 1991. 97-meetrine kaubalaev on sõitnud varem Nõukogude Liidu, Venemaa, Malta, Jamaica ja Leedu lipu all.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles