Üks tont käib mööda Euroopat ringi, tont, mida paljud pidasid surnuks majandusliku protektsionismi ja kitsameelse natsionalismi tont.
Ühtse Euroopa idee käib vähikõndi
6. aprill 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiski oleks rumal arvata, et 1930. aastate faistlikud reiimid on tuhast tõusnud need olid selle tondi äärmuslikemad ja sõjakaimad peegeldused. 1952. aastal sündinud ajalooline Euroopa ühendamise kava, mille eesmärk oli igaveseks hävitada protektsionism ja natsionalism (ka faism), kõigub savijalgadel.
25. veebruaril kuulutas Prantsusmaa peaminister Dominique de Villepin isiklikult, et Prantsuse kaks energiahiiglast Suez ja riiklik Gaz de France ühinevad. Villepini Itaalia kolleeg Silvio Berlusconi reageeris teravalt, sest see tähelepanuväärne käik oli selgelt mõeldud selleks, et vältida Suezi hõivamist Itaalia energiafirma Eneli poolt.
Lukk ette
Villepin õigustas Prantsusmaa käiku, viidates «strateegilistele huvidele», kuid tegelikult arendas ta «majanduslikku patriotismi», mille ta käivitas mullu suvel pärast seda, kui Pepsi-Cola oli näidanud üles huvi Prantsuse piimakontserni Danone vastu.
Nii karmistaski Prantsusmaa aasta algul seadusi ning takistab nüüd kõiki ühinemisi ja ülevõtmisi 11 «strateegilises harus», kaasa arvatud relvatööstuses, biotehnoloogias ja energeetikas. Siiski ei takistanud Villepini ülespuhutud retoorika prantslasi Belgia energiafirma Electrabel ülevõtmisel.
Teised ELi liikmesriigid ei kõhelnud samasuguseid abinõusid kasutamast.
Hispaania püüdis vastu seista Saksa energiagigandile E.ON, kui see üritas ära osta tema suurima elektritootja Endesa. Muide, E.ON osaleb ka Läänemere alla kurikuulsa Saksa-Vene gaasijuhtme ehitamises.
Hollandi juhtiva energiakompanii Eneco tegevjuht kutsus aga kokku neli konkurenti, et luua tugev allianss, mis seisaks vastu välismaistele energiagigantidele.
25 miniturgu
Kuid kaitsele on asunud ka teised majandusharud. Näiteks Poola soovib peatada Itaalia panga Unicredito tütarettevõtete Pekao ja BPH ühinemist. Saksamaa võttis juba vastu «Volkswageni seaduse», et tõrjuda vaenulikke pakkumisi autotootjale.
«Me ei saa ehitada tõkkeid üksteise vastu ühisturul, see on absurdne,» kaebas ärritunud Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso. «Majanduslik natsionalism polnud kunagi lahendus. Me ei saa lubada 25 miniturgu.»
Barrosot toetas Nokia president Jorma Ollila, kes hoiatas 47 Euroopa suurettevõtte nimel rahvuslike tööstuste kaitsmise ja «rahvuslike uhkuste» loomise laine eest. Siinkohal irooniline detail: kirjale olid alla kirjutanud ka Suez ja Endesa.
Targad sõnad, kuid Pandora laegas on avatud. Nõnda püüab Venemaa hoida oma raudses haardes Ukrainat, tõstes gaasi hinda. Venemaa on näidanud, et energia on võimas relv, kuid oleks pentsik kõrvutada Venemaa küünilisi geopoliitilisi mänge euroliidu riikide energiafirmade klassikaliste võimupiiride laiendamistega.
Tegelikult ei üllata mind liikmesriikide käitumine, sest võimu loovutamine Brüsselile on saanud tabuks praeguses euroskeptitsismis, mis on domineerinud alates Euroopa põhiseaduse lepingu riiulile panemisest.
Vene võrgutuskatsed
Katsed kaitsta energiaturgu vihjavad, et pole säärast asja nagu «solidaarsus». Liikmesriigid otsustavad ise oma energia üle kahtlemata Venemaa presidendi Vladimir Putini suureks rõõmuks. Miski ei takista Putinit võrgutamast üksikuid Euroopa maid soodsate gaasilepetega.
Tõsiseltvõetava poliitilise lõimumise puudumine põhiseadus on surnud ja Euroopa laev jooksnud madalikule on asunud lahustama euroliidu tähtsaimat sammast: ühisturgu. Prantsusmaa peaministri «majanduslik patriotism» on toonud Euroopasse murepilved. See ei tõota midagi head tulevikus.
Energiavõitlus
Üleeile kurjustas Euroopa Komisjon Austria, Belgia, Tehhi Vabariigi, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Slovakkia ja Ühendkuningriigiga, et nad ei ole õigesti üle võtnud euroliidu direktiive energiaküsimustes.
Eurokomisjon on esitanud Euroopa Kohtule kaebuse nende riikide vastu, kes ei ole veel teavitanud, kuidas nad energiaturgu avavaid direktiive ellu viivad.
Allikas: Euroopa Komisjon