Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dokumenti, mille täielik tõlge, rääkimata algtekstist, ei ole saadaval, ei saa kommenteerida. Saab vaid avaldada oma arvamust teadete põhjal, mis on liikvel meedias.
Esiteks on olnud Juuda evangeelium teadmata küll maailma üldsusele, kuid mitte omaaegsele kristlusele, sest Uue Testamendi kaanoni kujundamise ajal oli see evangeelium algkristluses tuntud ja üks paljudest, mis teadlikult kõrvale jäeti.
Juuda evangeelium on Tooma omaga sarnane nii teksti alguse kui ka selle idee osas, et üks jüngritest oli Jeesuse erilise teabe saaja. Tooma evangeeliumis on selleks Toomas, siin Juudas.
Sarnasus Tooma evangeeliumiga ilmneb ka selles, et ilmselt on teisel sajandil põimunud kaks traditsiooni, mis algselt rääkisid kahest erinevast isikust Toomast ja Juudast, kuid olid juba Tooma evangeeliumi kirjutamise ajaks segunenud, sest Tooma evangeelium algab Jeesuse salajaste sõnade esitamisega Juudas Toomale.
Juuda evangeelium näib aga erinevat eelmainitud Tooma evangeeliumist selle poolest, et erinevalt tollest sisaldab Juuda evangeelium ka tegevuste kirjeldusi. Tooma oma seda peaaegu ei tee, vaid koosneb üksnes Jeesuse sõnade esitusest.
Ilmselt kujutab Juuda evangeelium endast teise sajandi kristluse ühe suuna nn Juuda teema arendust. Reetmise fakt on iseäralik, tekitas küsimusi ja andis võimalusi tõlgendusteks, üks neist on Juuda evangeeliumi näol meie ees.