Lihavõtete ajal võtavad turistide hordid inglastelt Londoni üle

Ann Alari
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed mängivad õites puude all aprillikuises St James’i pargis Londonis. Lihavõtete ajal suunduvad inglased meelsasti aega maha võttes rohelust nautima, aga ka välismaale – näiteks Hispaaniasse.
Lapsed mängivad õites puude all aprillikuises St James’i pargis Londonis. Lihavõtete ajal suunduvad inglased meelsasti aega maha võttes rohelust nautima, aga ka välismaale – näiteks Hispaaniasse. Foto: Reuters / Scanpix

Lihavõtted teevad kiire lõpu ka kõige külmemale talvele Inglismaal. Kollastele nartsissidele ja sinistele metsakellukestele lisanduvad kõikvõimalikud lilled ning õied põõsail ja (ilu)puudel.

Talvelgi meeldivalt roheline maa muutub kõikide värvide kandjaks. Lihavõttekaartidelt tuttavad lambatalled kepslevad hekkidega piiratud rohelistel nõlvadel: see on aeg, mil lammaste arv Inglismaal kahekordistub.

Šokolaadimunad

Lihavõttemunade värvimist mäletavad veel vaid vanemad inimesed. Lapsed teavad peamiselt šokolaadimunadest. Selle aasta suurtrend on tumedast šokolaadist munad – arstide kinnitusel hoiab nende söömine eemal südame- ja veresoonkonnahaigused.

Lihavõttekaarte saadavad vaid vanemasse põlvkonda kuuluvad inimesed. Ning selle saatmatajätmine polevat nii suur patt kui unustatud jõulukaart.

Ligi 130 aastat tagasi kirjutas Henry James essee «Lihavõtted Inglismaal». James hoiatab neid, kes pühadeks Londonisse jäävad, et suurlinn muutub jahmatavalt inimtühjaks. Inglased sõidavad kas maale või välismaale – tookord Pariisi, nüüd pigem Hispaaniasse. Lootust lihavõtete ajal tuttavate või kolleegidega Londonis kokku saada pole – nad on ära. Seevastu kihab London enam kui muidu turistidest.

Jamesi rabas see üksmeel ja organiseeritus, mis iseloomustas inglasi, kes lihavõtete ajal pühapäeva hommikul kirikusse tõttasid.

Essees võrdleb James õhkkonda preisi sõjakooliga, ning on veendunud, et see on kogu rahvast mobiliseeriv ettevõtmine, millest ei jää kõrvale üksikud homomehed ega isegi vastutustundetud ühiskonnaliikmed.

Seevastu kurdavad praegused kirikuõpetajad, et isegi jõulud ja lihavõtted toovad kirikusse järjest vähem inimesi.

19. sajandi teisel poolel oli suurele reedele eelnev vaikne nädal Londonis tõepoolest vaikne. Toweri kindlus, teatrid ja muusikasaalid olid suletud. Väliselt kurb – ududest söövitatud ja korstnasuitsust tahmunud seintega suured hooned selle südames –, oli London Jamesi arvates ikkagi atraktiivne suurlinn.

Jalutuskäigul läbi pühade-tühja linna jõuab James parkidesse – Green Park ja St James’ Park liigutavad tema meelt. Madalate pilvede vahelt läbi linnasuitsu paistva päikese mäng sügavrohelistes parkides meelitab sinna kõik need, kel pole suurt aeda või pääsu eraparki.

Parkide võlu – koos lillede, loomade ja lindudega – on aegumatu. Seal unustab londonlane, et ta on vaid tilgake inimmeres. Paraku rikub sel aastal pühademeeleolu hirm linnugripi ees: kuninglikes parkides pannakse karantiini sadakond eksootilist pargilindu.

Kirikuuks umbes

Westminster Abbey sümboliseerib inglastele nende ajalugu ning meelitab turiste enam kui paljud teised vaatamisväärsused. James ei jõua aga kirikuuksest kaugemale: liiga paljud püüavad sisse pääseda ning esteedist kirjanikku hoiavad tagasi ka rahvahulgast erituvad odöörid, mis pole just viirukilõhna sarnased.

James mõtiskleb, et Londonis on nii lihtne lasta end rahvahulgal eemale tõrjuda. Olgu teatris, kontserdil, näitusel või vastuvõtul – igal pool on palju rahvast kohal juba ammu enne, kui sinna jõuad. Seda siis juba Victoria-ajastul.

Selle aasta kannatusnädala keskseks muusikaliseks ettekandeks Westminster Abbey’s on Arvo Pärdi «Passio». Jeesus Kristuse kannatusi esitab West-minster Abbey koor, Jeesuse osa laulab Robert Macdonald, Pilatuse osas on Leigh Nixon. Et pettumust vältida, on paljudel pilet juba varakult ostetud.

Kevadpühad

• Lihavõttele on vanarahvas andnud mitmeid nimetusi: munapühad, ülestõusmispühad, kiigepühad, kevadpühad.

• Ingliskeelne nimetus Easter arvatakse tulenevat anglosaksi neljanda kuu nimetusest Eosturmonath, mida on seostatud jumalanna Eostrega või ka ida ja koiduga.

• On liikuv püha, mis algab esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva.

• Päev tähistab usklikele Jeesus Kristuse surnust ülestõusmist.

• Kõige levinum lihavõtetega seotud tava on munade värvimine, kinkimine ja söömine.

Allikas: Eesti rahvakalendrite

tähtpäevade andmebaas

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles