Eesti võib olla põhiseadusleppe majakas

Mullu Euroopa põhiseaduse ja nüüd oma valitsuse pakutud uue tööseaduse läbi kukutanud prantslased kujutavad ohtu ka ELi konstitutsiooni elustamise katsetele. Foto: Reuters / Scanpix

Euroopa põhiseadus näitab taas elavnemise märke, kuid tõsisemad tuleproovid on alles ees, arvab hollandi vaatleja Jeroen Bult.

Kas Eesti kui valgustatud allikas on positiivseks inspiratsiooniks vanale Euroopale? Selline mulje võib jääda, kui kuulata optimistlikke hääli Toompealt. Kaks prominentset riigikogulast Urmas Reinsalu ja Kristiina Ojuland kavatsevad Euroopa põhiseaduse nime kandva surnud patsiendi taas ellu äratada.

«Neil, kes ütlevad, et põhiseadusest pole enam mõtet rääkida, kui kaks riiki selle referendumitel tagasi lükkasid, pole õigus,» kuulutas Reinsalu. Ojuland ennustas, et riigikogu ratifitseerib Rooma lepingu järgmisel kuul – «Me võime olla tulemuses üsna kindlad,» lisas ta.

Järgmine ELi eesistuja Soome on andnud samasuguseid signaale. Mullu novembris esitles Matti Vanhaneni valitsus valget raamatut, milles rõhutati põhiseaduse eeliseid. Raport, mis koostati vastuseks Prantsuse ja Hollandi «non»/«nee»-häältele möödunud aasta mais-juunis, sai Eduskuntas positiivse vastuvõtu.

Vahepeal on mõned Soome parlamendiliikmed koguni vihjanud, et põhiseadus võidakse ratifitseerida juunis – enne ELi eesistumise algust – või hiljemalt septembris.

Kahtlemata on siin seos Venemaa lõpmatute püüdlustega ajada oma kombitsad Balti piirkonda. Euroopa põhiseadus kui garantii arendamaks Euroopa ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis pole kaugemale jõudnud oma akadeemilis-teoreetilisest tasemest?

laiem kontekst

Siiski võib Eesti ja Soome algatusi näha näidetena ka laiemast kontekstist. Mitmed europarlamendi liikmed, Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Peter Mandelson, Tšehhi välisminister Cyril Svoboda, endine Euroopa tulevikukonvendi esimees Giscard d’Estaing ja isegi Briti peaminister Tony Blair on spekuleerinud põhiseaduse elustamise üle.

7. aprillil teatas päevaleht Die Welt, et Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier oli vihjanud, nagu võiks Saksamaa oma eesistumise ajal 2007. aastal esitada strateegilise plaani selle kohta, kuidas jõuda üleeuroopalise põhiseaduse ratifitseerimise protsessiga ühele poole 2009. aastaks ja uue nime all – «Euroopa alusleping».

Enne teda rääkisid Prantsuse peaminister Dominique de Villepin ja siseminister Nicolas Sarkozy «projektide Euroopast», mis tähendavat koostööd teatud aladel. Sarkozy pani ette koguni koostada 10–15 artikliga minipõhiseadus, mis määratleks säärased asjad nagu hääletusmehhanism ning Euroopa presidendi ja välisministri määramine.

Võib-olla on de Villepin huvitatud ühe sellise ametikoha täitmisest, sest ulatuslike sotsiaalrahutuste tagajärjel, mis viisid tema tööseaduse (CPE) alandava tagasivõtmiseni, on tema poliitilise karjääri lõpp lähedal.

Siiski näitab CPE tagasivõtmine veel midagi: Prantsuse valijad pole nagu vagurad tallekesed, kes kepsutavad ümber Ojulandi lambalauda.

Otse vastupidi, sotsiaalsete reformide vastased, nagu Pariisi meeleavaldajad, on hästi teadlikud oma võimust ja ei lase poliitilisel eliidil end taltsutada. Sügavale juurdunud antipaatia üleilmastumise ja vabaturumõtlemise vastu, mis hävitab kohalikke traditsioone ja sotsiaalseid saavutusi, andis Prantsuse valijatele juba eelmisel aastal Euroopa põhiseaduse vastu hääletamiseks inspiratsiooni.

Seega, miks peaksid prantslased äkki pooldama põhiseaduse miniversiooni, kui peetakse uus referendum sel kümnendil? Nagu näitab tüli CPE pärast, pole need meeleolud kadunud. Ja kes ütleb, et kaovad 2008. või 2009. aastaks?

Vaikus Hollandis

Teisel põhiseaduse tagasi lükanud maal, Hollandis, on poliitikud jäänud ELi saatuse küsimuses täiesti vait.

Mitte ükski minister ega parlamendisaadik, kaasa arvatud sotsiaaldemokraatlik opositsioon, pole võtnud endale vabadust arutleda Hollandi tulevase rolli üle Euroopas.

Käivitatud on üksnes veebikülg (www.nederlandineuropa.nl), kus avalikkus saab väljendada oma arvamusi ja hoiakuid.

Euroskeptilise avalikkuse meelitamiseks kuulutas Jan Peter Balkenende valitsus 10. aprillil, et nad on kategooriliselt vastu edasisele ELi laienemisele säärastesse maadesse nagu Ukraina ja Moldova.

Prantsusmaa ja Holland peavad siiski veel üle saama oma rahvuslikust identiteedikriisist, samas kui Tšehhi, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Poola (keda on praegu õnnistatud ELi-vaenuliku valitsusega), Portugal ja Rootsi pole veel teinud otsust taaskäivitada põhiseaduse ratifitseerimise protsess.

Eestist ja Soomest on vapper leppida majaka rolliga ülejäänud Euroopale, kuid Euroopa põhiseaduse tegelikud tuleproovid seisavad veel ees.