/nginx/o/2009/08/21/224147t1h1e9c.jpg)
Venemaa suursaadik NATO juures Dmitri Rogozin väljendas ajalehele
antud intervjuus hämmingut Tarmo Kõutsi mõtteavalduse üle, nagu oleks Arctic Sea pardal veetud Iraanile mõeldud tiibrakette.
Rogozin: Kõutsi avaldus tekitas hämmingut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suure mereriigi Eesti esindaja taoline fantaasia tekitab ausalt öeldes hämmingut, rääkis Rogozin. Tema sõnul kutsub versioon, nagu oleks Arctic Sea pardal veetud Venemaalt mingit salajast materjali Iraani, esile homeerilist naeru.
Rogozini sõnul peaks Eesti admiralile olema hästi teada, et kui Venemaalt oleks vaja midagi Iraani vedada, siis kõige kindlam marsruut kulgeks üle Kaspia mere.
Miks peaks keelatud kaupa vedama mööda Läänemerd, läbida seejärel La Manche'i väin, sõita üle Biskaia lahe Atlandile välja ja seejärel vahetult Aafrika ranniku lähedusse, imestas diplomaat. «See, nagu öeldakse, on täielik jama,» märkis ta.
Rogozin väljendas imestust, miks peaks inimene, kes oma staatuse järgi peaks olema kompetentne, kuna juhib piraatlusevastast võitlust Euroopa Liidus, rääkima sellist juttu.
Vene diplomaadi sõnul näitab Kõutsi avaldus, et piraatluse probleemidega tegelevad inimesed peaksid juhinduma mitte poliitilistest, vaid professionaalsetest kaalutlustest.
Neile, kes esinevad väljaütlemistega Vene kodanike päästmise teemal, peaks olema selge üks asi - suuroperatsiooni taga oli asjaolu, et Arctic Sea pardal oli tähtsaimaks koormaks Vene passe omavad inimesed, rääkis Rogozin.
«Aeg oleks harjuda selle mõttega, et Venemaa kaitseb ka edaspidi igal viisil oma kodanikke, kui need satuvad hätta, viibides riigipiirist kaugel,» rääkis ta.
Kui ameeriklaste jaoks on loomulik, et USA pass pintsakutaskus on peamiseks elukindlustustõendiks, siis on ka meil aeg harjuda samasuguse suhtumisega oma kodanike suhtes.