Kui jälgida meediakajastust, on masu või töötuse asemel sel suvel suurimaks Taani ees seisvaks probleemiks tõusnud verehimulised koerad, nendib ajakiri The Economist värskes numbris.
Taani kaalub agressiivsete koeratõugude keelustamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt esines Taani peaminister Lars Løkke Rasmussen oma erakonna suvisel kokkusaamisel lubadusega, et peatselt võtab parlament vastu seaduse, millega keelustatakse riigis agressiivsed koeratõud. «Me ei soovi ühiskonda, kus inimesed ei julge koos oma lapse või puudliga jalutada, kuna kardavad, et neid rünnatakse,» ütles Rasmussen.
Taani kennelliidu teatel on kuningriigis nn kurjade koeratõugude nagu pitbullterjerite, mastifite ja rotveilerite arv viimase viie aastaga kasvanud 1000-lt 20 000ni. Seeläbi on sagenenud ka koerte rünnakute arv, peamiselt on nad purenud teisi koduloomi.
Taani uudisteagentuuri Ritzau teatel esineb sääraseid vägivallajuhtumeid riigis umbes kord kahe nädala jooksul. Pureda on saanud ka mitu inimest, maha on seni murtud vaid kasse, jäneseid ja väikseid koeri. Kuid kartus, et järgmiseks ohvriks võib langeda inimene, on asetanud «kaklejakoerte» probleemi poliitilise päevakorra tippu.
Varsti pärast peaministri teadaannet hakati aga aru saama, et konkreetsete tõugude keelustamine ei pruugi kavandatavat mõju üldse tagada, pigem vastupidi. Taani loomaarstide liit hoiatas, et mõne tõu keelustamine ei vii tänavatel kurjade koerte arvu vähenemiseni.
«Oleme uurinud teiste maade kogemust ning siiani pole välja töötatud viisi, kuidas mingi koera tõugu kindlaks teha,» ütles loomaarst Johanne Østerby ajalehele Politiken. «Loomaarstid lihtsalt ei saa vahet teha näiteks pitbullil ja ameerika staffordshire’i terjeril.» Politikeni teatel on esimene neist juba praegu Taanis, nagu paljudes teisteski riikides, keelatud, sellega sarnane ameerika staffordshire’i terjer aga mitte.
Kohaliku kennelliidu sõnul on keelustamise vallas hoiatavaks näiteks Suurbritannia, kus võeti 1991. aastal kiiruga vastu seadus, mis asetas keelu alla nelja tõu, pitbullterjerite, jaapani, argentiina ning brasiilia mastifite aretamise ja müügi.
«See on olnud katastroof,» märkis Politikenile kennelliidu kommunikatsioonijuht Laura Vallance. «Keelul pole olnud mingit mõju ning praegu on [Suurbritannias] palju rohkem pitbulle kui 90ndate alguses.»
Suurbritannias on jõuliste ja agressiivsemate koerte omanikud Economisti teatel keeluseadusest mööda hiilinud näiteks nii, et ristavad mastifi pitbulliga. Selle tagajärjel sündinud kuri krants pole küll tõupuhas, kuid on see-eest täiesti seaduslik.
Et sääraseid koerustükke Taanis ära hoida, on loomaarstist parlamendisaadik Flemming Møller käinud välja loogilise, ehkki äärmusliku ettepaneku: tappa kõik segaverelised koerad. Møller väidab, et see on ainus viis, kuidas koerte genofondist saab likvideerida agressiivsed omadused. Alles jääksid vaid koerad, kelle esivanemad ja geneetilised omadused on riiklikusse tõuregistrisse kantud. Kõik ülejäänud on Mølleri sõnul krantsid: sündinud äärelinna aedades juhuromansside tagajärjel või meelega pahatahtlike koeraomanike aretatud.
Kuna Taanis näeb igal aastal ilmavalgust umbes 40 000 segaverelist koera, küündiks riiklikult välja praagitavate krantside arv äärmiselt kõrgele. Møller on selleks aga valmis: «Hakkame ajakirjanduses kindlasti nägema palju fotosid magama pandavatest armsatest väikestest kutsudest, kuid peame endale kindlad olema.»
Tuhandete krantside õnneks on Mølleri idee leidnud aga vähe toetust. Teda on enda sõnul internetis Hitleriks nimetatud, ühtlasi on talle soovitud vähisurma. Üks koalitsiooni kuuluv konservatiivist parlamendiliige oli kolleegi ettepanekust aga sedavõrd šokeeritud, et lubas haarata oma püssi järele, kui Møller peaks tahtma tema koerale järele tulla.