Hirmutatud afgaanid jäid valimispäeval koju

18-aastane Lashkar Gah’ elanik Asila Nayaad näitab tindist näppu, mis tõestab, et ta käis neljapäeval esimest korda elus valimas. Foto: Reuters/ScanPix

Kuigi vaatlejad kiidavad Afganistani valimiste suhtelist rahulikkust, seab kohati ülimadal osalus nende tulemuse tõsiseltvõetavuse siiski kahtluse alla.

Selleks et vältida mitu korda hääletamist, tehti kõigil neljapäeval presidenti ja piirkonnajuhte valimas käinud afgaanidel näpp tindiseks.

Juba enne valimisi tõotas Taliban, et nemad karistavad kodanikukohuse täitjaid sellega, et lõikavad tindise sõrme maha.
Eilseks olid vaatlejad lõunaprovintsis Kandaharis kinnitanud, et on näinud kaht näputa valijat. Afganistani idaosas uuriti kolmandat samasugust juhtumit. Elu kaotas valimispäeval 26 afgaani korrakaitsejõudude töötajat ja tsiviilisikut.

Seaduserikkujast ohvriks

Üks neist oli 15-aastane Helmandi poiss Hamidullah, kellest kirjutas eilne Sunday Time­s. Venna ratta pakiraamil provintsi pealinna Lashkar Gah’ jalgpalliväljakule üles seatud valimisjaoskonda teel olnud poissi tabas vahetult enne kohalejõudmist mässuliste surmav rakett, mis viis minema poole ohvri näost.

Hamidullah’st sai omamoo­di demokraatia märter, kes hukkus teel valima. Jõudnuks ta oma sihtkohta, olnuks ta ea tõttu üks paljudest neljapäeval seadust rikkunud valijatest.

Tüüprikkumistena loetlesid erinevad kanalid näiteks tuhandeid naissoost fantoomvalijaid, kelle eest andsid hääle abikaasad või külavanemad, laialdast valijakaartidega äritsemist, mõningate kandidaatide toetamist riigi raha eest ning inimeste sundimist ühe või teise isiku poolt hääletama. Ning seesama tint, mis läks mõnele afgaanile maksma sõrme, ei takistanud väidetavalt teisi jällegi mitu korda hääletamast.

Tulemuste usaldusväärsust viib alla ka osalus, mis jääb ilmselt kõvasti alla 2004. aasta esimeste presidendivalimiste 70 protsendi, 40–50 prot­sendi kanti. Mõningates eriti veristes ja suure mässuliste kontsentratsiooniga lõunaprovintsides – tõenäoliselt näiteks Kandaharis ja eestlaste teenistuspaigaks olevas Helmandis – jäi osalus esialgsetel hinnangutel kümne prot­sendi ringi.

Kriitika ELi aadressil
Times meenutas ka, kui pal­jud Briti sõdurid andsid juulis elu pealetungis, mille ees­mär­giks oli ajada Taliban teatud Helmandi aladelt välja, et kohalikud saaksid pelguseta valida. Leht tõi näiteks 80 000 elanikuga Babaji piirkonna, mille kohta Briti komandörid väitsid, et operatsioon oli edukas ja vähemalt päise päeva ajal on see nüüd keskvalitsuse kontrolli all. Millegipärast aga käis seal valimas ainult 150 inimest.

Nii Afganistani enda kui ka paljude välismaiste ametnike kinnitusel läksid valimised siiski üle ootuste hästi. «Loomulikult oli mõningaid rikkumisi, kuid seda juhtub ka Ameerika Ühendriikides, nagu kõigis maailma riikides,» rääkis USA eriesindaja Richard Holbrooke AFP-le. «Kuid meile avaldas muljet edu, sest Taliban, kes lubas need valimised hävitada, kukkus selles läbi.»

AFP tsiteeris ka afgaani ajakirjanikku Abbas Daiyari, kelle arvates ei tohiks esimesi afgaanide korraldatud valimisi hinnata sajandite jooksul kujunenud lääne standardite alusel. «Afgaani mõtlejate jaoks on see uskumatu edu,» väitis ta. «Ameerika ideaalset demokraatiat ei saa kaheksa aastaga Afganistanis tööle panna.»

Erinevale seisukohale jäi aga inimõiguste organisatsiooni Human Rights Watch esindaja Rachel Reid: «See oli üks viimase kaheksa aasta vägivaldsemaid päevi Afganistanis.»

Reidi sõnul pole näiteks rahuloleva hinnangu andnud ELi missioon üldse arvesse võtnud vägivalla ja hirmutamise mõju kriitilisemates piirkondades. Nii ELi kui USA vaatlejad püsisid AFP teatel enamasti rahulikes koh­tades ja hoidsid eemale Talibani tugialadest, kus ka rikkumiste tõenäosus oli suurem.

«ELi maksumaksjad pole miljoneid eurosid maksnud selle eest, et see missioon saadaks koju ebausaldusväärseid häid uudiseid, vaid selleks, et vaatlejad annaksid täpseid ja usaldusväärseid hinnanguid mainitud protsessi saavutuste ja läbikukkumiste kohta,» märkis Reid.