USA kosmoseagentuur NASA andis loa jätkata ettevalmistusi süstiku Discovery homseks stardiks Rahvusvahelisse Kosmosejaama (ISS), kuhu siirdub seitsmeliikmeline meeskond.
USA kosmosesüstik Discovery sai homseks stardiks loa
24. august 2009, 09:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Missioonijuhid ütlesid pühapäeval ajakirjanikele, et nad ei näe ette tehnilisi takistusi teisipäeva varahommikuseks stardiks Florida osariigis Canaverali neemel asuvast Kennedy kosmosekeskusest.
Stardile soodsate ilmastikuolude tõenäosus on meteoroloog Kathy Wintersi sõnul umbes 80 protsenti, mis on veidi parem reedel prognoositust.
Täna õhtul alustatakse süstiku välimisse kütusemahutisse ligi kahe miljoni liitri vedela vesiniku ja hapniku pumpamisega.
Kütusemahuti täitmisel võib üheks takistuseks saada ilm, ütles missiooni hooldemeeskonna juht Mike Moses. Kui mahuti täitmise alustamisega viivitatakse enam kui kolm tundi, tuleb süstiku start edasi lükata ööpäeva võrra, lisas ta.
Stardi eest vastutav Pete Nickolenko ütles, et 25.-30. augusti vahemikus on neli võimalust kanderaketi kosmosesse lähetamiseks ning et stardi õnnestumise tõenäosusprotsent ulatub tema hinnangul 96-ni.
Süstik viib ISS-ile varustust uue magamistoa jaoks, jooksutrenažööri, külmkapi, toitu ja muud tarvilikku.
Süstikuga lendab jaama ISS-i meeskonna uusim liige USA astronaut Nicole Scott, kes võtab inseneriameti üle oma kaasmaalaselt, juulis jaama lennanud Tim Kopralt.
Discovery meeskond astronaut Rick Sturckowi juhtimisel toimetab jaama 6,8 tonni lasti rõhu all olevas moodulis Leonardo, mille ehitas Itaalia kosmoseagentuur.
Kaks astronauti lähevad 13 päeva kestva missiooni kestel kumbki kolmel korral iga kord kuueks ja pooleks tunniks avakosmosesse.
Tegemist on kosmosesüstikuprogrammi 128. lennuga ja 30. lennuga ISS-ile. Discovery missioonile järgneb veel kuus lendu, enne kui NASA lõpetab 2010. aasta septembris praeguse põlvkonna süstikute kasutamise.
Rahvusvaheline Kosmosejaam on 100 miljardi dollari suurune projekt, milles osaleb 16 erinevat riiki, neist suurimaks panustajaks on Ühendriigid.