Medvedev alustas võitlust venelaste liigjoomise vastu

Ka langevarjurite päeva tähistamine mullu Moskvas Gorki pargis möödus rohke napsutamisega. Foto: Ria Novosti /Scanpix

24 aastat pärast seda, kui Mihhail Gorbatšov alustas NSVLis alkoholismi väljajuurimist, tahab president Dmitri Medvedev liigjoomise vastu võidelda aktsiisi ja seaduste karmistamise abil.

Medvedev ütles 12. augustil valitsuse nõupidamisel, et liigjoomisest on Venemaal saanud rahvuslik katastroof ning senised meetmed vähendada alkoholi tarbimist pole mingit mõju avaldanud – iga mees, naine ja laps tarbib riikliku terviseinstituudi andmetel aastas 18 liitrit puhast alkoholi. «Kujutage ette, kui palju viinapudeleid see teeb – mõistus keeldub uskumast,» ütles Medvedev.

Tervishoiuminister Tatjana Golikova sõnul on Venemaa alkoholi tarbimise poolest maailmas esikohal ja probleem läheb aina hullemaks. Venelased on alates 1970ndatest iga kümnendiga sisuliselt kahekordistanud alkoholi manustamist. 38 protsenti 20–39-aastastest venelastest kannatab praegu alkoholismi all, 40–59-aastaste seas on neid lausa 55 protsenti.

1985. aastal, mil Gorbatšov NSVLis viinahindu tõstis, poode sulges ja viinamarjaistandusi hävitada laskis, lahendasid joodikud tekkinud probleemi puskari abiga, meenutab ajakiri Time. Samagonni joodi ohjeldamatult, olgugi, et sel oli aeg-ajalt komme inimesi mürgitada. Tollased propagandaplakatid, millel kodanikud viinapitsist kindlameelselt keeldusid, on siiani rahva seas pilkeobjektid. Ent Golikova sõnul säästis Gorbatšovi keelupoliitika viie aasta jooksul miljon inimelu.

Boriss Jeltsini valitsus tühistas enamiku Gorbatšovi reformidest. Arvestades seda, kui palju Jeltsin ise jõi, ei saanuks see teistmoodi ollagi. Tema ametijärglane Vladimir Putin on pisut puritaanlikum, eelistades aeg-ajalt õlut juua. Võib-olla seetõttu on tal olnud piisavalt oidu võimul olles venelaste lemmikharjumuse vastu ülemäära mitte võidelda. Ka Medvedevi 12. augusti kainusistungil polnud teda kohal.

Venemaa parlament kinnitab ilmselt sügisel kogunedes Medvedevi ettepanekud: tõsta alkoholiaktsiisi, karmistada sildistamisseadusi ning keelustada alkoholi müük kioskites ja väikepoodides. Viimase sammuga püütakse napsu müümist hoida eemal koolidest ja noorte vabaajakeskustest.

Medvedevi strateegia esmane eesmärk ongi peatada alkoholi tarbimise kasv eeskätt noorte seas. «Ametlikud keelud üksi probleemi ei lahenda,» ütles ta. «Kasutusele tuleb võtta kõik haridussüsteemi ja massimeedia pakutavad võimalused.» Golikova sõnul loodetakse kampaania rakendudes viia alkoholi tarbimine Venemaal 2012. aastaks 14 liitrini ühe inimese kohta.

Riigiduuma spiiker Boriss Grõzlov lausa õhkab Time’i teatel, kui räägib Medvedevi ettepaneku positiivsest mõjust venelaste rahakotile. «Summast, mida iga kodanik aastas alkoholi peale kulutab, piisab uue auto ostmiseks,» ütles ta. «Tarbijad kulutavad õlle ja muu alkoholi peale rohkem kui punase liha, kala ja linnuliha peale kokku. Ja kolm korda rohkem kui maiustustele!»

Analüütikute sõnul sõltub kampaania edu kasutatavatest meetmetest. Konsultatsiooniettevõtte Finexpertiza peadirektori Agvan Mikaeljani sõnul ei vähenda hinna tõstmine või kättesaadavuse piiramine alkoholi tarbijate arvu. «Kurjaga võitlemise asemel peab reklaamima head ning propageerima tervislikku eluviisi,» ütles ta ajalehele Nezavisimaja Gazeta.

Kui valitsus otsustab alkoholiaktsiisi tõsta, võib see ka õõnestada Medvedevi toetust joogilembese rahva seas. Analüütik Dmitri Oreškin ütles Nezavisimaja Gazetale, et joomine on komme ja ühiskondlik reaalsus, mida ei saa niisama keelata. Tema arvates peaks kaine olemine joomise asemel harjumuseks saama.

«Poliitilises mõttes on tegemist lihtsalt lolli ideega,» ütles Time’ile mõttekoja Poliittehnoloogiate Keskus asejuht Aleksei Makarkin. «Iga kord, kui need piirangud kehtestatakse, juhtub kaks asja: inimesed hakkavad ise oma vägijooki valmistama või valivad mõne odavama alternatiivi. Selle all pean silmas odavaid parfüüme, juuksetoonikuid, aknapuhasteid, tööstuslikke alkohole.»

Makarkini väite tõestuseks toob Time näite Pihkva oblastist, kus toodeti 2006. aastal solkviina, millesse oli lisatud meditsiinilist desinfektsioonivahendit. Hukkus üle 50 inimese ning kollatõve, maksapuudulikkuse ja toksilise hepatiidiga sattus haiglasse veel üle 400 inimese. Vene võimude teatel on 30–50 protsenti Venemaa viinaturust põrandaalune.

Ent ka sellised vahejuhtumid ei löö pühendunud joodikuid verest välja. Üks Moskva metroo lähedal õlut libistanud mees meenutas Time’i korrespondendile heldinult 20 aasta eest saadaval olnud sooleroisutajat: «Mäletan Gorbatšovi-aegset puskarit. Parim, mida ma eales olen joonud. Rahvas näitas nende valmistamisel üles andekust. Ma ütlen, see on meie geenides.»

Alkoholism

•    Liigjoomise tõttu sureb Venemaal keskmiselt 500 000 inimest aastas.

•    Alkoholiga seotud haigused põhjustavad pooled 15–54-aastaste venelaste surmadest.

•    Vaid 40 protsenti tänavu Venemaal keskkooli lõpetanutest elab pensionini.

•    Meeste oodatav eluiga 59 aastat on madalam kui näiteks Ida-Timoris ja Hondurases.

Allikad: AFP, CIA World Factbook, Reuters