Hezbollah saavutas suure võidu 2000. aastal, kui Iisraeli sõjavägi tõmbus Liibanonist välja pärast 18 aastat jätkunud okupatsiooni. Hezbollah vastupanu on üldiselt peetud oluliseks põhjuseks, miks Iisrael loobus Liibanoni valitsemisest. «Me oleme vabastanud Lõuna[-Liibanoni]. Järgmisena vabastame me Jeruusalemma,» kuulutas ninamees Nasrallah.
Nasrallah teiseks suureks võiduks peavad araablased vangide vahetust 2004. aastal, kui Iisraeli võimud vabastasid 430 palestiinlasest vangi vastutasuks Hezbollah poolt vangi võetud ühe iisraellasest ärimehe ja kolme Iisraeli sõduri surnukeha tagastamisest Iisraelile.
Tollane edukus on ilmselt pannud Nasrallahd uuesti vangide vahetamisel kätt proovima.
Nasrallah ideoloogias ühinevad Islami ekstremism ja pragmaatiline poliitika. Tulevikus näeb ta Hezbollahd rahumeelse parlamentaarse parteina.
«Me oleme oma relvadest siiamaani kinni hoidnud ainult sellepärast, et jätkuv oht Iisraelist teeb selle vajalikuks,» ütles ta intervjuus ajalehele Washington Post.
Nasrallah leiab, et Liibanon peaks olema demokraatlik riik, kuid peab «märterluseks valmis sõdureid» ainsaks viisiks tagada riigis turvalisus.
Hezbollah ninamees ei sallivat tsiviilisikute tapmist. Näiteks mõistis ta hukka al-Qaeda rünnakud USA vastu septembris 2001. Al-Qaedaga pole ta suhted niigi eriti südamlikud. Viimase liikmed üritasid mõrvata Nasrallahd selle aasta aprillis ja Al-Qaeda Iraagi raku hiljuti tapetud juht Abu Musab al-Zarqawi nimetas Hezbollahd «sunniaraabide vaenlaseks».
Samas on Nasrallah juhitud organisatsioon kurikuulus mitme enesetapurünnaku tõttu Iisraeli tsiviilisikute pihta ning nüüdki sajavad Hezbollah raketid Põhja-Iisraeli linnadesse. Palestiinas õigustab Nasrallah tsiviilelanike mõrvamist Iisraeli vägivaldsusega ning sellega, et see on palestiinlaste ainuke viis ennast kaitsta.