Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2087275t1h4b6f.jpg)
«Pärast mind tulevad radikaalid,» ütles Kuuba ainuvalitseja Fidel Castro 1997. aastal, kui ta kuulutas oma venna Raúl Castro ametlikult enda järeltulijaks. Nädal tagasi andis 79-aastane Fidel terviseprobleemide tõttu riigitüüri ajutiselt Raúli kätte.
Tegelikult on Raúli juba peaaegu pool sajandit peetud Fideli mantlipärijaks. Asjatundjad pole aga ühel meelel, kas Kuuba liigub Raúl Castroga eesotsas totalitaarsuse või demokraatia poole.
Noorim vendadest
Raúl Castro Ruz sündis 1931. aastal noorimana kolmest vennast, Fidel oli tollal neli aastat ja kümme kuud vana. Vennad Castrod olid juba noortena mässajad nad heideti välja oma esimesest koolist. Raúl avastas kommunismi enne vanemat venda ja liitus ülikooliaastatel Havannas kommunistliku noorte organisatsiooniga.
Varem vägivaldsetel meeleavaldustel osalenud vennad võtsid 1953. aastal ette ambitsioonika ettevõtmise, üritades kukutada Kuuba diktaatorit Fulgencio Batistat. Rünnak oli aga halvasti ette valmistatud ja vennad võeti vangi. Nad vabanesid pärast 22 vanglakuud amnestiaga ja sõitsid Mehhikosse.
Seal tutvus Raúl noore argentiinlasega, keda ta tutvustas ka oma vennale. Ernesto Che Guevarast sai Castrode väsimatu kaasvõitleja.
1956. aastal saabus Raúl koos Fideli, Che Guevara ja revolutsionääride kambaga jälle Kuubasse. Batista sõjavägi ajas revolutsionäärid laiali, kuid geriljad põgenesid Ida-Kuuba mägedesse ja algas sissisõda. Raúlist sai 4000 võitleja pealik lahingutes, mis viisid lõpuks Batista reiimi lagunemiseni ja Fideli võimule tõusuni.
Geriljaliider Raúlist sai Kuuba kõvakäeline kaitseminister, kes jälgis isiklikult sadade Batista toetajate mahalaskmist. Samal ajal vastutas ta ka sõjaväe ülesehitamise, kommunistliku noorte liikumise ja parteikaadri värbamise eest.
Fideli parema käena mängis Raúl olulist rolli Kuuba külma sõja aegses välispoliitikas, suheldes nii liitlaste kui ka vaenlastega. Välispoliitikas suutis ta olla ka mõõdukas ja pragmaatiline.
2002. aastal kinnitas ta, et juhul kui USA sõjaväebaasist Guantanamos põgeneks mõni seal kinni hoitav terrorismis kahtlustatud isik, annaksid Kuuba võimud ta oma põhivaenlastele ameeriklastele üle.
Pragmatism ongi Raúli olulisemaid iseloomujooni, millega ta erineb vennast. NSV Liidu lagunedes pidi Kuuba tegema reforme, et elada üle sellest tulenev majanduslik allakäik. Raúl oli nende läbiviimise taga.
Oad või relvad
«Oad on tähtsamad kui relvad,» kuulutas ta pärast põllumajandustoodete vaba müügi lubamist. Samas paigutas ta oma vasalle sõjaväest näiteks turismiäri juhtima.
Just selline pragmatism on tekitanud lootusi, et Raúl juhib Kuuba vabaturul põhinevale majandusele nagu Hiinas ja siis demokraatlikule arenguteele. Poliitika vallas on ta siiski leninist, kes on harjunud vastupanu vägivaldselt maha suruma.
Iseloomult kirjeldatakse nooremat Castrot kui vähem karismaatilist ja maalähedasemat. Talle meeldivat naljatleda, hoobelda oma järelkasvu üle, laulda, tantsida ja juua.
Võimud on üritanud luua ettekujutust inimlikust vanaisa Raúlist. See on olnud raske ülesanne, sest rahva suus on ta endiselt «lihunik» või «hiinlane», mis viitab ta välimusele.
Raúl pole selle nädala jooksul, kui ta on saareriiki juhtinud, avalikkuse ees esinenud. Väidetavalt olevat selle põhjuseks kauaaegse abikaasa raskest haigusest tulenev masendus või siis tema enda tervisemured.
Aga võib-olla planeerib vana revolutsionäär uusi viise, kuidas saareriiki kommunismi poole tüürida. Seda siis, kui suur vend on lõplikult läinud.
5 FAKTI
Raúl Castro oli seni asepresident, kaitseminister ja ministrite nõukogu asepresident.
Tema abikaasa Vilma Espini on Kuuba Naiste Liidu juht ja partei keskkomitee liige. Neil on 4 last ja 7 lapselast.
Raúli isa elas 84, ema 92-aastaseks ja kõik tema vennad-õed on elus.
Ta välimus on tekitanud kuulujutte, et ta isa on tegelikult hiinlane.
Raúli võimalikuks mantlipärijaks peetakse 40-aastast välisministrit Felipe Pérez Roquet ja 67-aastast riigiassamblee juhti Ricardo Alarcóni.