/nginx/o/2008/07/01/53371t1hf8d7.jpg)
/nginx/o/2009/08/27/227155t1h8e1b.jpg)
Lõuna-Soomes on valge kärbseseene söömise tõttu haiglasse sattunud neli täiskasvanud inimest. Kõigi seisund on äärmiselt raske.
Soomet tabas seenemürgituste laine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljast patsiendist kolm lebavad Helsingi ja Uusimaa tervishoiupiirkonna (HUS) kirurgiahaiglas. Neljandat seenemürgituse saanud patsienti ravitaks HUSi keskhaiglas. Eile oli nende seisund endiselt kriitiline.
«Haigus annab järele aeglaselt ja kestab kaua. Umbes nädala pärast oleme märkimisväärselt targemad,» rääkis kirurgiahaigla kirurgiaosakonna ülemarst Anna-Maria Koivusalo ajalehele Ilta-Sanomat.
Kaks patsienti suutsid eile rääkida väga vaevaliselt, kolmanda seisund oli Koivusalo sõnul väga halb. Valge kärbseseen sisaldab eluohtlikku maksamürki, millele vastumürki pole.
Mürki saab kehast eemaldada dialüüsraviga. Kui see aga ei mõju, tuleb patsientidele teha maksasiirdamise operatsioon. Õnnestunud operatsiooni eelduseks on aga sobiva elundi leidmine.
Kirurgiahaigla personalile on üllatuse valmistanud meedia tähelepanu mürgitusjuhtumitele.
«Mitu ajakirjanikku helistas meile täna (eile – toim) hommikul. Me peame tagama peredele, patsientidele ja personalile töörahu. Ajakirjanikke kõnnib ringi ka väljaspool haiglahoonet,» rääkis maksakirurg Krister Höckerstedt. «Info jagamise ainus põhjus on see, et tahame teavitada inimesi sellest, kui mürgine valge kärbseseen ikkagi on.»
Reanimatsiooniosakonnas lebavad patsiendid sõid seeni eelmisel nädalavahetusel. Nad on pärit Lõuna-Soome eri piirkondadest ja mürgitusjuhtumid pole omavahel seotud.
YLE andmetel on osa kärbseseeni söönutest Aasia päritolu, kuid elanud juba aastaid Soomes. Höckerstedti sõnul olid nad ajanud omavahel segi kärbseseene ja šampinjoni.
Soomes on ajaloos üldse registreeritud kaheksa surmaga lõppenud seenemürgitusjuhtumit. Arstid on seenemürgituste tõttu sooritanud kolm maksa- ja viis neerusiirdeoperatsiooni.
Aastatel 1969–2006 sattus Soome haiglatesse seenemürgituse tõttu 985 inimest, selle tagajärjel surnute arvu saab kokku lugeda kahe käe sõrmedel.
«Viimase 70 aasta jooksul on seenemürgituse tõttu surnud umbes kaks inimest iga kümne aasta arvestuses,» rääkis arst Kalle Hoppu Helsingin Sanomatele.
Spetsialistide sõnul ei tohi korjata seeni, mida üldse ei tunne. «Mõnel inimesel on seente korjamisel ajendiks see, et nad on ilusad ja et neid on palju. See ei ole kõige parem kriteerium,» rääkis Helsingin Sanomatele seenespetsialist Anne Lempinen.
«Igal sügisel tuleb meie juurde inimesi, kes esmalt paigutasid oma saagi külmikusse ja alles hiljem tulevad küsima, mis seentega üldse tegemist on,» ütles Lempinen.