Ameeriklannal Jaycee Dugardil võis pärast oma röövimist tekkida niinimetatud Stockholmi sündroom.
Jaycee Dugardil võis tekkida Stockholmi sündroom
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. august 2009, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stockholmi sündroom on pantvangidel ilmnev psühholoogiline sündroom, milles pantvang ilmutab pantvangi võtjale lojaalsust ja poolehoidu, vaatamata viimase põhjustatud ohust tema elule, kirjutab The Telegraph.
Sageli asuvad Stockholmi sündroomiga pantvangid oma kinnihoidjat abistama või pärast vabastamist teda õigustama ja kaitsma.
Dugardi kasuisa sõnul tunneb naine nüüd süümepiinu, et tal tekkis oma röövija Phillip Garridoga suhe.
Psühhiaatrite sõnul võis naine oma röövijaga suhte luua, kuna see võis aidata tal elus püsida. Ka pikk vangistusperiood tekitas tal õpitud abituse, mis väljendub selles, et ükskõik, mida olukorra parandamiseks ette ei võetaks, ei usuta, et olukord muutuks.
«Inimröövi ohvriks langenud on tavaliselt allaheitlikud, arad ja kartlikud. Ohvrid otsivad võimalusi ja viise, kuidas ellu jääda ja põgenemine ei ole alati see, mida nad esmatähtsaks peavad. Kui inimene on muust keskkonnast eraldatud ja saab suhelda väga kitsa ringi inimestega, siis hakkab ta end nendega samastama,» selgitasid asjatundjad.
Nad jätkasid, et röövijad tavalised manipuleerivad röövitutega, eriti lihtne on see siis, kui tegemist on laste või noortega.
Kliinilise psühholoogi Claudia Herberti arvates tekkis Jaycee Dugardil Stockholmi sündroom.
«See naine sõltus igas oma elu aspektis oma röövijast, selle tõttu arenesid temas välja ambivalentsed tunded – ta armastas ja vihkas oma röövijate üheaegselt. See trauma on väga sügav ja mõjutab kõiki teadvuse ja alateadvuse kihte. Varsemad juhtumid on näidanud, et selliseid inimröövi ohvreid on võimalik aidata,» selgitas Herbert.
Stockholmi sündroomi kirjeldas esmakordselt rootsi psühhiaater Nils Bejerot. Psühhiaatri näiteks oli 1973. aasta suvel aset leidnud 6-päevane pantvangikriis Stockholmis Kreditbankenis. Selle ohvrid ei lasknud end vabastada, keeldusid tunnistuste andmisest, kogusid raha vangistajate advokaatidele jne.
Evolutsiooniteooria kohaselt käivitub pantvangiks sattunul koheselt ellujäämisinstinkt. Selle tõttu pöördutakse tugevaima poole ning tehakse temaga koostööd.
Stockholmi sündroomiga sarnane sündroom ilmneb sageli ka seksuaalse ärakasutamise või vägivalla ohvritel, kes asuvad süüdistamise asemel kurjategijat õigustama.