/nginx/o/2009/08/31/228310t1hce72.jpg)
Vene Föderatsiooni peaminister Vladimir Putin mõistis hukka 1939. aastal sõlmitud niinimetatud Molotov-Ribbentropi pakti, millega NSV Liit ja Natsi-Saksamaa panid paika oma huvisfääride piirid Ida-Euroopas.
Putin nimetas MRPd amoraalseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vähimagi kahtluseta ja selge põhjusega on võimalik 1939. aasta augustis sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt hukka mõista,» kinnitas Putin Poola päevalehes Gazeta Wyborcza avaldatud arvamusloos, vahendas AFP.
Putini sõnul mõistavad venelased nüüd pakti kõlblusetust, sest kokkulepe natsirežiimiga oli moraalselt vastuvõetamatu.
Putini hinnangul pidi NSV Liit lepingu sõlmima, sest aasta varem olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia sõlminud natsionaalsotsialistliku Saksamaaga Müncheni lepingu, mis «purustas igasugused lootused fašismiga võitluseks ühise rinde moodustamiseks». Putini arvates lõhestas just «Münceni sobing» võimalikud liitlased võitluses natsismiga.
Putin põhjendas vastuolulise lepingu sõlmimist ka asjaoluga, et NSV Liit oli silmitsi sõjaohuga kahel rindel, vihjates sellega 1939. aasta augustis toimunud sündmustele, kui Halhõn goli jõel puhkes konflikt Jaapaniga.
Molotov-Ribbentropi pakti nime all tuntakse 1939. aasta augustis NSV Liidu ning Saksamaa vahel sõlmitud mittekallaletungilepingut ning piiri- ja sõpruslepingut, millega kaasnesid ka salajased lisaprotokollid. Viimastega määratlesid kaks totalitaarset riiki mõjutsooni Ida-Euroopas. Ühtlasi sai leping aluseks ka Eesti okupeerimisele 1939. aastal.
«Meie riigi parlament on ebamoraalse sisuga paktile andnud ühemõttelise hinnangu,» lisas Putin, viidates 1989. aastale, mil NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja kehtetuks.
«Meie ülesanne... on keerata uus lehekülg ja alustada uue kirjutamist,» lisas Putin, kes peaks homme Poola sadamalinnas Gdanskis osalema ka mälestustseremoonial, kus meenutatakse 70. aasta möödumist Teise maailmasõja algusest.
«Meie kohus on kõrvaldada usaldamatuse ja eelarvamuste koorem,» kinnitas Putin, kommenteerides Poola ja Venemaa suhteid. Valitsusjuhi sõnul mõistavad venelased hästi poolakate ägedaid emotsioone seoses Katõni (Katyń) massimõrvaga, sest totalitaarne režiim rõhus ka Vene rahvast. «Me oleme kohustatud selle kuriteo ohvrite mälestust säilitama,» kinnitas Putin.
Poola ja Vene Föderatsiooni vahel tekitab erimeelsusi erinev ajalookäsitlus. Pärast seda kui NSV Liit oli vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile okupeerinud 1940. aastal Poola idaosa, vahistanud muuhulgas sealsed haritlased, riigitöötajad ja sõjaväelased ning saatnud miljonid Gulagi sunnitöö- ja erilaagritesse, võttis NLKP poliitbüroo vastu 20 000 vangi hukkamisotsuse.
Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvas Katõni metsas lasti maha tuhandeid Poola ohvitserid ja politseinikud. Lisaks hukati neid üle kogu maa asuvates NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes.
Esmakordselt tunnistas NSV Liit end kuritöös süüdi alles 13. aprillil 1990. aastal. Sellele vaatamata ei kuulutanud toimunut inimsusevastaseks kuriteoks ja leiti, et selle eest vastutavad ainuisikuliselt NSV Liidu tolleaegsed juhid.
Venemaa ülemkohus on tagasi lükanud ka Poola ohvitseride ja haritlaste sugulaste apellatsiooni, milles viimased nõudsid Teise maailmasõja ajal hukatud omaste massimõrva uurimist. Siiski jätkab Poola massimõrva puudutavate arhiividokumentide avalikustamise nõudmist.