Kuigi Soome riik oli külma sõja ajal ametlikult erapooletu, polnud naabrite kaitsepolitsei (supo) seda kaugeltki mitte – supo suurimaks vaenlaseks oli Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB ja parimaks koostööpartneriks USA Luure Keskagentuur (CIA), kirjutab raamat organisatsiooni ajaloost.
Soome kaitsepolitsei peavaenlane oli KGB
Eelmisel nädalal avaldatud teos kirjeldab detailselt, kuidas supo peamiselt kommunistidest luurajaid paljastas ja KGB agente maalt välja saatis.
Võitlus NSVLiga
60 aastat tagasi tegevust alustanud supo pidas näiteks 1984. aastani kõigi Soome kommunistide kohta ametlikku arvet ja mängis KGBga pidevat kassi-hiire mängu. NSVLi kurikuulus salateenistus ajas oma haarmed kõikjale Soome ühiskonda ja väljasaatmised tuli korraldada vaikselt.
Paljastatud KGB agentide väljasaatmise üle otsustas lõplikult Soome riigipea.
Supo ajalooraamatu «Ratakatu 12» kirjutanud professor Kimmo Rentola sõnul oli president Urho Kaleva Kekkonen tihtipeale veel karmim kui supo ise.
«Kui kaitsepolitsei tegi ettepaneku, et see mees tuleb välja saata, võis Urho Kekkonen öelda, et saadame siis selle teise ka,» kirjeldas Rentola. Järgmine president Mauno Koivisto oli tema sõnul Kekkoneniga samal lainel, kuigi just tema esimesel ametiajal lõppes arvepidamine kommunistide üle paljalt nende poliitiliste veendumuste tõttu.
Edukas võitlus
Rentola sõnul oli Soome kaitsepolitsei võitluses KGBga üsna edukas, kuigi NSVLi salateenistus läks luuretegevuse varjamiseks töötades üsna kaugele – KGB võltsis näiteks Soome kirikuraamatuid ja tekitas uusi Soome kodanikke, kellele mõeldi välja ka fiktiivsed lapsed.
Neile paarikümnele võltsitud inimesele jõudis aga supo Rentola sõnul vaeva nähes õnneks jälile. «Kaitsepolitsei saavutas niimoodi üllatavalt häid tulemusi, kuigi see on üsna raske töö,» ütles Rentola.
Professor Rentola raamatust selgub ka, kui tihedalt tegi supo koostööd CIAga, mis kinnitab veel, et kaitsepolitsei polnud erapooletu, kinnitab ajaloolane.
«Kaitsepolitsei kaldus selgelt lääne poole ja hoidis ülal häid kontakte läänega, mis tulenes osaliselt ka sellest, et lääs käitus rohkem kui sõber,» kommenteeris ta tollaseid valikuid.