IRL: eurovoliniku koht tuleb alles välja võidelda

Raul Sulbi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni hoone Berlaymont Brüsselis.
Euroopa Komisjoni hoone Berlaymont Brüsselis. Foto: SCANPIX

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) peasekretäri Margus Tsahkna sõnul leidis erakonna eestseisus, et Euroopa Komisjoni voliniku koht tuleb Eesti alles kätte võidelda, mitte aga arutada, millisele poliitikule koht eraldada.

«Esmalt peaksime selgust saama küsimuses, kas koht on meil üldse olemas,» ütles Tsahkna Postimees.ee’le.

«Eesti peaks praegu vaeva nägema selle nimel, et endale koht eurokomisjonis üldse kindlustada ning samuti peaksime keskenduma sellele, et meile reaalses valdkonnas poliitilist mõju omav koht saada, on ju Eesti praegune volinikukoht suuresti administratiivne, mitte ei tegele ühegi valdkonna poliitika reaalse suunamisega,» nentis Tsahkna.

«Eestis aetakse asja täiesti valest otsast, kui hakatakse konkreetsele poliitikule konkreetset kohta andma,» leidis Tsahkna.

«Pigem peaksime Euroopa tasemel töötama suuremates fraktsioonides nagu konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide saadikurühmad, et meile hea ja kasuliku valdkonna voliniku koht kindlustada,» arvas IRLi peasekretär.

«Esiteks on Euroopa Komisjoni president hetkel veel nimetamata ning pole üldsegi kindel, et Jose Manuel Barroso sellel positsioonil jätkab. Europarlamendi liberaalide fraktsioon, kuhu Eestist kuuluvad Reformi- ja Keskerakonna saadikud, üritavad praegu Barroso nimetamise vastu hääli kokku saada,» selgitas Tsahkna.

«Komisjoni president nimetatakse ilmselt alles septembri kolmandal nädalal, Iiri referendum, millest selgub, milline komisjon üldse olema hakkab, toimub alles septembri lõpus, samuti on sakslased teatanud, et enne oma riigi valimisi nemad eurokomisjoni problemaatikaga eriti tõsiselt tegelema ei hakka,» loetles Tsahkna.

Veel rõhutas ta, et kui volinikukohti on 15 ja liikmesriike euroliidus 27, siis pole üldse kindel, kas Eesti koha üldse saab.

«Kindlasti ei hinda me korrektseks lähenemiseks küsimusele stiili, kui õhtul hilja ilmub järgmise päeva valitsuse istungi päevakorda küsimus, mille kohta siis kohest heakskiitu küsitakse,» sõnas Tsahkna.

IRLi esimees Mart Laar rõhutas täna oma ajaveebis taas kord, et ei ole volinikukohast huvitatud.

«Olen öelnud korduvalt ajakirjandusele, kirjutanud oma blogis ja kinnitanud ka peaministrile, et ma ei soovi nimetatud ametikohale kandideerida,» kirjutas ta.

«Ma ei soovi loobuda oma avalikust tegevusest ei Eestis ega väljaspool seda. Euroopa Komisjoni liikmena on kirjadel Obamale lõpp peal. Euroopa Komisjoni liige peab eeskätt teenima Euroopa huve ning esindama hästi oma maad - poliitikategemine peaks olema siin välistatud,» põhjendas Laar oma otsust.

«Seetõttu oleks tark valitsusparteidel mitte kõrgeid ametikohti omavahel jagada, vaid mõtelda laiemalt - miks mitte ka suhteliselt mittepoliitilise kandidaadi peale. Nii on seda mitmed maad, näiteks Soome teinud - ja olnud seetõttu komisjonis vägagi edukad. Soomes on suudetud kandidaate nimetada ka opositsiooni ridadest - eeldusel, et tegemist on kandidaadiga ühest kahest suuremast erakonnast Euroopa Parlamendis,» kirjutas Laar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles