/nginx/o/2009/09/01/229320t1he593.jpg)
Viis aastat pärast Beslani pantvangidraamat annab ägenenud vägivald Põhja-Kaukaasias alust kartuseks, et Venemaad šokeerinud tragöödia võib tulevikus korduda.
Venemaa kardab Beslani veresauna kordumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sajad sugulased ja ellujäänud kogunesid eile Beslani 1. keskkooli varemete juurde, et mälestada viie aasta taguses pantvangidraamas hukkunud 332 inimest, nende seas 186 last.
Ellujäänud ja katastroofis elu kaotanute omaksed kurtsid AFP-le, et traagilisi sündmusi pole siiani piisavalt uuritud, ning kinnitasid, et julgeolek Kaukaasias muutub iga päevaga aina hullemaks.
«Viis aastat tagasi arvasime pärast Beslani, et maailm peab muutuma,» ütles Valentina Ostanii, kes oli koolis poja ja vennapojaga. «Kuid mitu aastat hiljem näeme, et midagi pole muutunud. Kardame endiselt oma lapsi kooli saata, sest iga päev toimuvad veelgi kohutavamad ja salakavalamad terroriaktid.»
Eile viie aasta eest tungisid relvastatud tšetšeeni sissid sellesse Põhja-Osseetia kooli, võtsid pantvangi üle tuhande inimese ning nõudsid Tšetšeenia sõja lõpetamist. 3. septembril Vene eriüksuslaste ja ründajate vahelises tulevahetuses plahvatasid kooli paigutatud pommid.
Paljud usuvad, et hukkunute suures arvus on süüdi Vene väed, kes tšetšeenide vastu raskerelvastust kasutasid. Sajad vanemad, sugulased ja ellujäänud, kes tõid eile hukkunute mälestuseks lilli ja mänguasju, kavatsevad kooli juurde valvama jääda kolmeks ööpäevaks.
Ohvreid esindava organisatsiooni Beslani Hääl esindaja Ella Kesajeva ütles, et nad pöördusid president Dmitri Medvedevi poole, kuid too ei olevat nõus nendega kohtuma. Medvedev ei maininud kordagi Beslani tragöödiat ka oma eilses kooliaasta alguse pöördumises.
Beslani lapsed käivad nüüd uues koolimajas, mis asub 1. keskkooli varemetest üle tee. Kuna enesetapurünnakud on Põhja-Kaukaasias viimastel kuudel märgatavalt sagenenud, käskis Vene siseminister sealsetes koolides julgeolekumeetmeid karmistada.
Eksperdid on Beslani mõju venelastele iseloomustanud kui 11. septembri terrorirünnakute taolist poliitilist šokki, mis tõi kaasa pöördepunkti Kremli Kaukaasia-poliitikas. Samas hoiatavad nad, et katastroofi kordumine on verises piirkonnas tõenäoline.
«Kahjuks on Beslani-sarnaste õudsete kuritegude kordumine võimalik, kuna mitme kuu jooksul on terroriaktid taas lõkkele löönud ning julgeolekujõud ei suuda neid ära hoida,» ütles inimõigusrühmituse Memorial esimees Oleg Orlov AFP-le.
Tšetšeenias, Inguššias ja Dagestanis on pommirünnakud ja tulistamised lõppeval suvel saanud igapäevaseks. Alates juunist on Washingtonis tegutseva strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) andmetel tapetud 436 inimest, kusjuures aasta varem oli tapmisi samal perioodil 150, vahendas New York Times.
Vaatlejate sõnul on islamiäärmuslaste taktika pärast Beslani muutunud meeleheitlikumaks. «Beslani järel sai selgeks uus olukord, äärmuslased on põrandaaluses võitluses peale jäänud. Pole kedagi alles, kellega läbi rääkida,» ütles Orlov.