Eile Poolas toimunud Teise maailmasõja alguse mälestusüritus kunagisi vaenupooli ei lepitanud, sest Poola juhtkonna üsna karmide sõnade peale Venemaa suunal soovitas idanaabrite peaminister Vladimir Putin vähem minevikku ja rohkem tulevikku vaadata.
Ilmasõja mälestamine ei parandanud haavu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Poolale pole vaja mingit alanduse õppetundi... Teistel on – nendel, kes selle sõja põhjustasid,» ütles konservatiivist Poola president Lech Kaczyński eile varahommikul Gdanskis Westerplatte poolsaarel toimunud tseremoonial, milles võrdles 20 000 Poola ohvitseri mõrvamist Katõni metsas 1940. aastal Nõukogude vägede poolt natside korraldatud holokaustiga juutide vastu.
Ajaloo taak
Ilmasõja alguse mälestustseremoonia toimus Westerplattel, kus Saksa sõjalaev Schleswig-Holstein lasi 1939. aasta 1. septembril esimesed lasud, samal ajal ründas Poolat kogu Wehrmacht. Vaid paar nädalat hiljem vallutas Ida-Poola Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga kooskõlas NSV Liit.
Poola peaminister Donald Tusk kinnitas hommikutseremoonial sõjaveteranidele ja valitsusametnikele, et ajaloo ümberkirjutamine on ohtlik ning viib taas kannatusteni. Hiljem Tuskiga liitunud Putin rõhutas, et ajalugu ei tasu üleliia otsida ja rohkem peaks keskenduma tulevikule.
Oma väljaütlemises kordas Putin üleeile Poola ajalehes Gazeta Wyborcza ilmunud väiteid – kokkulepped Natsi-Saksamaaga on amoraalsed, sealhulgas ka Molotovi-Ribbentropi pakti puudutav.
Erinevad ajalookäsitlused
Samaväärseks pidas ta aga Müncheni sobingut ega taganenud Moskva ajalookäsitlusest, mis näeb NSV Liitu Teises maailmasõjas vabastaja ja ohvrina, mitte sõjasüütajana.
Westerplattel pidas kõne ka Saksamaa kantsler Angela Merkel, kes tunnistas Natsi-Saksamaa süüd sõja puhkemisel. «Keegi ei kannatanud Saksa okupatsiooni all nii palju kui Poola. Siin Westerplattel, Saksa kantslerina, mälestan kõiki poolakaid, kes kannatasid uskumatul määral.»
Mälestusüritusel olid kohal 20 riigi liidrid, lisaks mainitutele näiteks Prantsusmaa peaminister François Fillon ja tema Itaalia kolleeg Silvio Berlusconi.