Soome peab kohut Rwanda tapatalgutes osalenud mehe üle

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Porvoo linnas üleeile alanud kohtuprotsessil süüdistatakse endist Rwanda pastorit François Bazarambat, kelle käsul 1994. aasta genotsiidi ajal väidetavalt tapeti ka noori ja lapsi.


Süüdistuse kohaselt oli pastor oma kodukohas Nyakizu külas Burundi piiri ääres üks tähtsamaid tapatalgute läbiviijaid. Viimased aastad Porvoos elanud hutu rahvusest Bazaramba olevat olnud üks neist, kes andis nii käske kui mõrvas ka ise inimesi.



Teiste ohvrite hulgas said tema antud korraldused saatuslikuks 12-aastasele poisile ja imikule, kirjutas Soome rahvusringhääling YLE.



Massitapmised, milles osalemises Bazarambat süüdistatakse, leidsid aset Nyakizus 1994. aasta aprillikuus napilt rohkem kui nädala jooksul. Pärast nende lõppu polnud külas elus pea ühtki üle kaheaastast tutsit, kokku tapeti seal üle


20 000 inimese, kirjutas Helsingin Sanomat 2007. aastal.



Soomes juba kuus aastat


Baptisti kiriku pastor Bazaramba olevat olnud sealseid tapmisi juhtinud külavanema üks usaldusaluseid ja suuremaid abistajaid. Kogu Rwanda riigis tapeti sajapäevase kampaania jooksul 800 000 tutsi ja mõõdukat hutut.



Vahetult sõja järel keegi Bazarambat kuritegudes ei süüdistanud ning ta põgenes alguses Rwandast tollasesse Zairesse ehk praegusse Kongo Demokraatlikku Vabariiki. Soome tuli pastor 2003. aastal ja palus seal varjupaika.



Pärast mõnda aastat rahulikku elu eri linnades, kus ta oli kõikjal aktiivne kiriku liige, vahistati Bazaramba 2007. aastal Porvoos. Politsei hakkas tema vastu huvi tundma pärast seda, kui Rwanda valitsus ta inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch raporti uurimise järel tagaotsitavaks kuulutas.



Eeluurimine Soomes kestis väga kaua ning 1. septembril algaski lõpuks kohtuprotsess, kus Bazarambale esitati süüdistus genotsiidis ja veel eraldi 15 inimese mõrvas. Süüdimõistmisel võib teda oodata eluaegne vanglakaristus.



Kohus Bazaramba üle on Soome esimene genotsiidiprotsess ning seda saadab pidev meediatähelepanu.



Kaitsjad ja Bazaramba eitavad kõiki süüdistusi. Bazaramba sõbrad ja tuttavad väidavad, et tegu on fabritseeringutega, mille eesmärgiks on kättemaks või mehe vara omandamine Rwandas, kirjutas Helsingin Sanomat. Bazaramba oli enda sõnul genotsiidi ajal hoopis peidus.



«Meil on tunnistajaid, kes olid seal ja ei näinud teda. Ta lihtsalt ei ole teinud seda, milles teda süüdistatakse,» kommenteeris Bazaramba kaitseadvokaat Ville Hoikkala.



Nädala pärast Rwandasse


Kohtupidamise esimene päev Porvoos tõi kohe üllatuse, kuna kaitse soovis välja vahetada kohtu eesistuja. Nimelt oli Lars Karlsson avaldanud Helsingin Sanomatele arvamust, et Bazaramba oleks võinud sama hästi Rwandale välja anda ja kohtuistung peaks aset leidma seal. Kaitsjad olid sellele tuliselt vastu, kuna üks nende peamisi väiteid on, et Rwandas piinati tunnistajaid Bazaramba vastu materjali kogumiseks.



Kohut peetaksegi Soomes, kuna ÜRO Rwanda sõjakuritegude tribunal ei võta enam uusi juhtumeid arutamiseks vastu ning Soome on keeldunud meest hoolimata Rwanda ametnike palvetest välja andmast, kuna sõjakuritegudes süüdistatavaid ei ootavat seal õiglane kohtupidamine.



Küll aga andis näiteks Rootsi hiljuti Rwandale välja genotsiidis kahtlustatava mehe, viidates asjaolule, et õiguslik olukord on riigis viimasel ajal paranenud.



Osaliselt toimub Porvoo istung siiski ka nüüd Rwandas – veidi enam kui nädala pärast sõidavad kohtunikud, süüdistajad ja kaitsjad neljaks nädalaks Rwandasse, kus kuulatakse üle 35 süüdistuse tunnistajat. Kohtualune ise jääb siiski koos tõlkidega Vantaa vanglasse ja teda küsitletakse videoühenduse kaudu.



Kokku läheb Soome õigusorganite ajaloos ainulaadne protsess üsna kalliks maksma – justiitsministeeriumi sõnul ületavad kulud miljonit eurot (üle 15,6 miljoni krooni).



Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles