Vene kooliõpilased peavad hakkama lugema «Gulagi arhipelaagi»

Jürgen Tamme
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Gulagi arhipelaagi» esmatrükk ilmus inglise keeles.
«Gulagi arhipelaagi» esmatrükk ilmus inglise keeles. Foto: COVI/ Scanpix

Venemaa kooliõpilased peavad nüüdsest kooliprogrammi kohustusliku osana lugema ka endise dissidendi ja 20. sajandi südametunnistuseks kutsutud Aleksandr Solženitsõni romaani «Gulagi arhipelaag».


Otsuse lisada nõukogude režiimi repressiivsüsteemi paljastav «Gulagi arhipelaagi» kohustusliku kooliprogrammi hulka langetas haridus- ja teadusminister Andrei Fursenko, vahendas Interfax.

«Gulagi arhipelaagi» hakkavad lugema gümnaasiumiõpilased 20. sajandi Vene kirjanduse tunnis.

1970. aastal «Gulagi arhipelaagi» eest kolmanda Vene kirjanikuna Nobeli kirjanduspreemia saanud Solženitsõni hinnangul nõudis NSVLi vangilaagrite süsteem ligi 60 miljonit inimelu. Ajaloolaste hinnangul tapeti või suri Gulagi vangilaagrites aastatel 1921-1953 13 miljonit inimest.

Suures isamaasõjas võidelnud Solženitsõn arreteeriti Stalini ja kommunistliku režiimi kritiseerimise pärast 1945. aastal ning mõisteti kaheksaks aastaks vangilaagrisse. Musta nimekirja sattunud kirjanik heideti kirjanike liidust välja ja 1974. aastal oli ta sunnitud lahkuma NSV Liidust. Vahetult enne seda oli ta kirjutanud «Gulagi arhipelaagi» esimese osa.

Saksamaal, Šveitsis ja USAs elanud kirjanik naasis kommunistliku impeeriumi lagunedes 1994. aastal juba Venemaale.

Gulagi laagrite jubedused paljastanud Solženitsõn suri möödunud aasta augustis 89 aasta vanuselt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles