/nginx/o/2009/09/16/236376t1h39aa.jpg)
Hoolimata hoopidest Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso majanduspoliitika pihta, toetasid europarlamendi saadikud tänasel hääletusel tema jätkamist senises ametis.
Barroso jätkab eurokomisjoni presidendina
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
16. september 2009, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
53-aastase Portugali endise peaministri jätkamist euroliidu väljapaistvamal ametikohal toetas kohal olnud 718 parlamendisaadikust 382, vastu oli 219. 117 rahvasaadikut jäi hääletusel erapooletuks ja nende hääled lihthäälteenamust nõudval hääletusel arvesse ei läinud, vahendas AFP.
2004. aastal toimunud hääletusel toetas Barroso kandidatuuri 413, vastu oli 251 ja erapooletuks jäi 44 parlamendisaadikut.
Europarlamendi toetus avas 2004. aastast ühenduse täitevorgani juhina töötanud paremtsentristlikule Barrosole võimaluse jätkata järgmised viis aastat oma senisel ametikohal.
«Ma soovin õnnitleda vastvalitud komisjoni presidenti. Meil seisab ees palju tööd ja me peame silmitsi seisma paljude väljakutsetega,» ütles poolakast Euroopa Parlamendi president Jerzy Buzek. «Te teate, millised on meie ootused, seega loodame teha teiega koostööd ja ootame järgnevalt viielt aastalt palju.»
Euroopa Liidu eesistujamaa Rootsi peaminister Frederik Reinfeldt avaldas samuti heameelt Barroso tagasivalimise üle. «See annab meile vajaliku stabiilsuse keskendumaks olulistele väljakutsetele nagu majanduskriis ja kliimamuutus.»
Parlamendisaadikud tervitasid presidendi tagasivalimist püsti seistes ja aplodeerides. Ainsana eurokomisjoni presidendi kohale kandideerinud Barroso tänas rahvasaadikuid usalduse eest ning kinnitas, et tema teise ametiaja prioriteedid on võidelda solidaaruse, vabaduse ja tugevama Euroopa eest.
«Komisjoni presidendina on minu parteiks Euroopa,» kinnitas Barroso, kelle töö Euroopa bürokraatiamasina ühe olulise hammasratta presidendina puudutab umbes poole miljardi eurooplase elu.
Siiski pole kõik parlamendis esindatud fraktsioonid rahul tema nägemusega uuest Euroopast. Oma vastuseisu on avaldanud peamiselt vasakpoolsed, kes soovivad võrdsemaid töötingimusi ja paremini tagatud töötajate õigusi, kuid ka tõhusamat võitlust ühendust kimbutava tööpuudusega.
Parlamendilt üsna kindla mandaadi saanud Barrosol seisab nüüd ees 26-liikmelise meeskonna moodustamine. Komisjoni volinikukohtade lõplik jaotus võib selguda aga alles novembriks ja seejärel peab neile andma heakskiidu ka parlament. Tööd alustavad uued eurovolinikud 1. jaanuaril.
Esimene tõsine proovikivi seisab presidendil ees aga juba 2. oktoobril, kui iirlased hääletavad teistkordselt Euroopa Liidu institutsioone reformiva Lissaboni lepingu üle.