/nginx/o/2009/09/16/236737t1h2d7a.jpg)
Prantsusmaa plaanib lisada riigi majanduse ja arengu näitajate hulka ka heaolu ja õnne, ütles oma esmaspäevases kõnes riigipea Nicolas Sarkozy.
Sarkozy soovib hakata rahva õnne mõõtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle mõõtmiseks võtab Prantsusmaa kasutusele statistilise meetodi, mille töötasid välja kaks Nobeli preemia võitnud majandusteadlast.
Investeerimispanga Lehman Brothers kollapsi aastapäeval kõnet pidanud Sarkozy ei hoidnud uute indikaatorite kiitmisel sõnu kokku. «Suur revolutsioon ootab meid,» ütles riigipea. «Aastaid on inimesed väitnud, et finantssüsteem toodab rikkust, kuid avastasid ühel päeval – riskid on muutunud nii suureks, et maailm kukkus peaaegu kaosesse.»
Kriis sunnib tema sõnul uusi ühiskonnamudeleid otsima. «Kui vabal ajal ei ole arvepidamises väärtust, sest seda täidetakse /.../ tegevustega nagu sport ja kultuur, tõstame me tootlikkuse ettepoole inimlikust rahulolust,» kritiseeris Sarkozy. Heaolu mõõtmine muudaks Prantsusmaa majanduse, mis on tuntud oma lühikese töönädala ja sotsiaalhüvede poolest, ilmselt edukamaks.
Sarkozy uute mõõtmismeetodite taga on vabaturumajandust kritiseeriv 2001. aasta Nobeli majanduspreemia võitja, USA majandusteadlane Joseph Stiglitz ja 1998. aasta Nobeli laureaat indialane Armatya Sen. Sen aitas muu hulgas luua ÜRO inimarengu indeksit.
Stiglitzi ja Seni juhtimisel tehtud analüüs soovitaski ainult sisemajanduse kogutoodangu arvestamise asemel hakata mõõtma heaolu ja jätkusuutlikkust. Raport soovitab vaadata majapidamiste sissetulekuid, tarbimist ja jõukust, kuna see andvat parema ülevaate elustandarditest.
Tähelepanu peaks pöörama ka sissetulekute jaotusele ning ligipääsule haridusele ja tervishoiule.