Prantsusmaa tahab piraatidelt internetiühendust võtta

Rootsis on tänavu vastu võetud ning Prantsuse omaga sarnanev seadus viinud ebaseadusliku allalaadimise järsu languseni, kuid kriitikute sõnul on selle mõju vaid lühiajaline ning rikub rängalt eraisikute privaatsust. Foto: Scanpix Sweden

Prantsuse parlamendi alamkoda kiitis üleeile õhtul heaks eelnõu, mis lubab võimudel ebaseaduslikult näiteks muusikat või filme üles ja alla laadivad isikud internetiühendusest ilma jätta, neile suuri rahatrahve määrata või koguni vangi saata.

Tegemist on ühe karmima algatusega, mida internetipiraatluse vastu maailmas on tehtud. Parandatud eelnõu poolt, mille senat kiitis heaks juba juulis, andis rahvusassamblees hääle 285 rahvaasemikku, vastu hääletas 225. Viimastest kuulub enamik opositsiooniliste sotsialistide ridadesse, edastas AFP.

Eelnõu arutab järgmisena parlamendikomisjon, misjärel viiakse läbi lõplik hääletus, milles osalevad nii senaatorid kui ka alamkoja liikmed.

Kohus oli vastu

Kuna poolthääled on koos, peetakse seda pelgaks formaalsuseks. Siis peakski seadus lõplikult vastu olema võetud, kuigi sotsialistid on öelnud, et viivad eelnõu taas kord põhiseadusnõukokku ehk riigi kõrgeimasse õigusorganisse.

President Nicolas Sarkozy ja tema lauljannast abikaasa Carla Bruni kiidetud eelnõu võeti parlamendis pärast tormilist sõnasõda esimest korda vastu mais, kuid põhiseadusnõukogu blokeeris selle juunis, kuna oli vastu ühele peamisele sättele.

Nimelt andnuks seadus loodavale riiklikule agentuurile Hadopi õiguse sulgeda kuni aastaks isikute juurdepääs internetile, kui nad tegelevad failide ebaseadusliku üles- ja allalaadimisega. Kohtuorgani hinnangul on see põhiseadusega vastuolus, kuna riigil pole õigust kohtult luba saamata kodanikelt netiühendust ära võtta.

Peale selle ei andnud eelnõu vastaste hinnangul väidetavatele netipiraatidele piisavat õigust süüdistusi vaidlustada ning nad teatasid, et illegaalsed allatõmbajad saavad nippide abil avastamisest sootuks hoiduda.

Uues eelnõus ongi sisse viidud muudatus, et lõplik voli otsustada, kuidas piraate karistada, on Hadopi asemel Prantsuse kohtutel. See tähendab, et kolmanda rikkumise korral saab kohtunik seaduse vastu eksinut karistada internetikeeluga, määrata talle kuni 300 000 eurot (4,7 miljoni krooni) trahvi või kaheaastase vanglakaristuse.

Seadused üle maailma

Hooletuid internetikontohaldajaid, kes lubavad kellelgi teisel oma ühenduse abil piraatmuusikat või -filme alla tõmmata, võidakse aga karistada 1500-eurose (umbes 23 500 kroonise) trahvi ja kuuajase internetikeeluga. Opositsioon kurdab, et parandatud eelnõu annab ikkagi liiga vähe võimalusi piraatlussüüdistustele vastu astuda.

Rootsis sel aastal vastu võetud, Prantsuse omaga sarnane seadus on viinud ebaseadusliku allalaadimise järsu languseni, ehkki kriitikute sõnul on selle mõju vaid lühiajaline ning rikub rängalt eraisikute privaatsust.

Prantsuse eelnõu on saanud tähelepanu kõikjal maailmas, kus arutatakse parimaid viise illegaalse allalaadimisega võitlemisel. Euroopa Parlament on seni olnud seisukohal, et inimeste internetist ilmajätmine on võrreldav neilt elektri või vee äravõtmisega. Kuna need on inimese põhiõigused, ei ole seadus õigustatud, vahendas portaal EUobserver.

Seadus netipiraatluse vastu

•    Prantsusmaale luuakse riiklik agentuur, mis jälgib ja karistab neid, kes laadivad alla filme ja laule ilma selle eest maksmata.

•    Agentuur tegutseb kolme hoiatuse süsteemi alusel: esimese rikkumise järel saadetakse e-kirjaga hoiatus, teise rikkumise järel ametlik kiri ning kolmanda eksimuse korral võetakse rikkujalt kuni aastaks ära tema internetiühendus, talle võidakse määrata trahv või vanglakaristus.

Allikad: AFP, EUobserver