Lindblom: Koivisto ei tahtnud ärgitada Eestit verisele teele

Mauno Koivisto Foto: SCANPIX

Seppo Lindblomi tuttuus raamat Soome ekspresidendist Mauno Koivostost purustab tema kui kõhkleja imidži ja põhjendab ettevaatlikkust Eesti taasiseseisvumisse sooviga mitte õhutada naaberriigis veriseid sündmusi.

Riigiteaduste doktori Lindblomi raamat «Manun matkassa» (Koos Manuga) annab uue pildi sellest, miks Soome käitus Baltimaade lahkulöömisel Nõukogude Liidust nii ettevaatlikult, kirjutab Uusi Suomi.

Raamatu autori väitel oli president Koivisto (85) ettevaatlikkus seotud sooviga mõelda isekalt vaid oma riigi kasudele ja hoida Soomet eemal neist juttudest, millega välisriikides toetati Balti riikide iseseisvuspürgimusi.

«Tema moraal ei lubanud seda, et väikest naaberriiki Eestit õhutataks väljapoolt sellisele tõenäoliselt vägagi saatuslikule verisele teele, mis oleks jäänud toeta niipea, kui oleks tekkinud keeruline olukord,» kirjutab Lindblom.

Koivisto elutööst kerkib Lindblomi sõnul eriti esile see, kuidas ta kodanike välist julgeolekut austades on rõhutanud rahvast ja selle läbinaabreid puudutava ajaloolise mälu tähendust.

«Selle põhjal on iseenesest selge, et väikse Soome julgeolekupoliitikas avaneb otstarbekam ja olulisem globaalne roll endasse uskuva ja sõltumatu rahvusvaheliste vastuolude lepitajana kui argliku liitlasena,»

Helsingin Sanomate kolumnist Risto Uimonen leiab, et raamat purustab müüdi Koivistost kui kõhklejast.
Raamatu autori arvates oli Koivisto president Urho Kaleva Kekkoneni viimaste ametiaastate andekaim taktik, strateeg ja mängur, kes ootas kannatlikult oma võimaluste saabumist.

Raamatu võib-olla kõige jahmatamapanevaks väiteks Uimoneni arvate on see, et poliitika erutas Koivistot rohkem kui Soome Pank, mille president ta oli.

Doktor Lindblom on Postipankki endine peadirektor, eksminister, Koivisto poliitiline sekretär ja sõber ning lojaalne kaaslane viimased 40 aastat.

Mauno Koivisto oli Soome president aastatel 1982-1994.