Venemaa protestid nõukogude mälestusmärgi teisaldamise vastu on valetamise ja topeltstandartite tipp, leiab tuntud Vene inimõiguslane ja endine duumasaadik Sergei Kovaljov.
Sergei Kovaljov: Venemaa protestid põhinevad topeltstandarditel
3. mai 2007, 12:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kovaljov kirjutab Poola ühes suuremas päevalehes Gazeta Wyborcza, et samal ajal tehakse sedasama, mida Eestis, ka Moskva lähistel Himkis, kus kaevati välja sakslaste vastu võidelnud Nõukogude lendurite säilmed.
Vahe on tema sõnul vaid selles, et kui Moskvas ajab miilits selle vastu piketeerivad noored laiali, siis Eestis tohib meelt avaldada.
Eaka vene inimõiguslase sõnul protesteerib Venemaa praegu pronkssõduri teisaldamise vastu, kuna seda riiki valitsevad «stalinliku ajastu järglased», kes ei ole palunud andeks selle eest, et Nõukogude Liit muutis Ida-Euroopa koonduslaagriks.
«Neile ei tule pähegi, et Stalin mitte ei vabastanud Eestit, vaid vallutas selle julmalt,» tunnistab ta.
Venemaa õnnetus peitub Kovaljovi hinnangul selles, et erinevalt teistest rahvastest ei tunne nad «rahvusliku süü» või «ajaloolise süü» mõistet. See polevat aga mitte kommunistliku perioodi tulemus, vaid on kestnud juba aastasadu.
Kovaljov kirjutab, et Venemaa tegevust õigustati tsaariaegadel impeeriumi ehitamise ja Kolmanda Rooma rajamisega, samuti ideega liita kõik slaavlased ühe valitsuskepi alla. Kommunistid võtsid selle mõtteviisi hiljem üle.
Kui aga venelastel oleks ajaloolise süü tunne, siis stalinistlike kuritegude täideviijaid oleks karistatud või vähemalt hukka mõistetud, märgib Kovaljov, tuues näiteks Saksamaa denatsifitseerimise Teise maailmasõja järel.
«Venemaal kommunismi kokkuvarisemise järel midagi sellist pole juhtunud ja selel tulemusi tunneme me tänini» nentis ta. «Meie poliitikutel, kes nii ägedalt protesteerivad Eesti sündmuste vastu, võiks olla vähemalt natukenegi südametunnistust,» leiab Vene inimõiguslane.