Välispoliitika eksperdi Erkki Bahovski sõnul on oluline, et USA annaks Venemaale ja Ida-Euroopa riikidele selgeid signaale, et ei kavatse viimaste toetamisest loobuda.
Bahovski: USA peab andma selgeid signaale, et ei loobu Ida-Euroopast
20. september 2009, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuku raadio saates Välismääraja arutati, millistel kaalutlustel otsustas USA loobuda oma Euroopa raketikilbi rajamise plaanist, stuudios olid
parlamendi väliskomisjoni esimees Sven Mikser, Kaarel Kaas rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest ja Euroopa Komisjoni ametnik
Erkki Bahovski.
Bahovski arvates on nüüd oluline, et Venemaa ei võtaks ameeriklaste loobumist võiduna, märgina, et sai Ida-Euroopas tegutsemiseks vabad
käed. Bahovski hinnangul peab USA nüüd kiiresti astuma samme, mis näitaksid vastupidist.
Mikser tuletas meelde, et tegemist oli siiski raketikilbiga, mis oli mõeldud USA kaitseks Iraani rünnakute eest, mitte USA ja Venemaa võitlusega Ida-Euroopa pärast.
Mikser tuletas meelde, et juba valimiskampaania ajal rõhutas Barack Obama, et tuleb vaadata, kui kalliks selle kilbi rajamine läheb ja kas
see on otsarbekas. Mikser lisas, et kindlasti oli sammu taga ka soov parandada suhteid Venemaaga, et jõuda edasi tuumarelvastuse vähendamise lepinguga ja vahetada välja peagi aeguv START leping.
Kaarel Kaas leidis, et otsus oli pragmaatiline, USA sõjalises eelarves on vahendeid vähemaks jäänud. Kindlasti ei pea aga tema hinnangul paika USA presidendi väide, et raketikilbi elemendid, mis pidid Poola ja Tšehhi territooriumile tulema, ei ole tehniliselt küpsed. Kaas lisas, et kui ka
Iraanil ei ole praegu rakette, millega USAd rünnata, siis need võivad valmis saada juba mõne aasta pärast ja raketikilbi rajamine muutub taas
aktuaalseks.
Bahovski sõnul on üleval küsimus, kas ameeriklased võtsid loobumisega riski või toimusid Venemaaga mingid kohtumised ja saadi näiteks kinnitust, et vajadusel toetab Venemaa USAd Iraani probleemi lahendamisel ÜROs. Ta lisas, et kui nüüd teatati, et raketikilpi Euroopasse ei tule, ei tähenda see, et seda mujale ei paigutata.
Kaarel Kaas tuletas meelde, et kõige suurem probleem on just radariga, mida taheti Tšehhi paigutada. Just see radar oleks andnud võimaluse
jälgida ka kõiki Venemaal välja lastud rakette. Taas on üles kerkinud spekulatsioonid, et radari võiks paigutada hoopis Gruusiasse või
Aserbaidžaani, see samm oleks aga Venemaale veelgi ärritavam.