/nginx/o/2009/09/21/238778t1h7999.jpg)
Eile Pariisis alanud kümnendi kohtuasjaks ristitud protsessil tehakse kindlaks, kas ekspeaminister Dominique de Villepin kavandas Nicolas Sarkozy vastu laimukampaaniat, et takistada ta saamist presidendiks.
Prantsusmaa president peab aastakümne kohtulahingut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanduses ka Prantsuse Watergate’iks nimetatud kohtuprotsessil on hagejate ja tunnistajate seas riigi poliitika, tööstus- ja luureringkondade juhtivaid figuure. Kuigi ka president Sarkozy on üks hagejatest, kohtusaali ta tunnistama siiski ei lähe. Villepin aga istub tunnistajapinki järgmisel nädalal.
Eile koos abikaasa ja lastega kohtusse tulnud Villepin eitab süüd ja ütles AFP teatel ajakirjanikele, et süüasja kohtusse jõudmise taga on ainuüksi Sarkozy. «Olen siin ühe mehe, Nicolas Sarkozy jonnaka otsusekindluse pärast. Tulen sellest välja vaba mehena. Olen kindel, et tõde võidab,» ennustas Villepin.
Süüdistus vandenõus
55-aastasele endisele peaministrile pannakse süüks vandenõu Sarkozy vastu 2004. aastal, kui mõlemad võitlesid paremtsentristliku erakonna UMP presidendikandidaadiks ja tollase riigipea Jacques Chiraci mantlipärijaks saamise nimel. Chiraci soosikust Villepin oli toona sise- ja Sarkozy rahandusminister.
Juhtumi keskmes on hiljem võltsituks osutunud nimekiri isikutest, kel oli konto Luksemburgi arvelduskojas Clearstream ning said seeläbi 1991. aastal altkäemaksu, kui Prantsusmaa müüs Taiwanile sõjalaevu.
Kuna selles fabritseeritud nimekirjas oli äri- ja poliitikategelaste seas mainitud ka Sarkozyd, süüdistab ta Villepini dokumendi ärakasutamises, et tema presidendipürgimusi torpedeerida.
Prantsuse meedia hinnangul kujuneb nn Clearstreami afäärist Villepini ja Sarkozy omavaheline arveteklaarimine, kuna meeste vastastikune vihkamine on Prantsuse poliitikas legendaarne.
Kuid lisaks sellele heidab kuu aega vältav kohtuprotsess valgust ka Prantsuse luureteenistuse ja maailma ühe suurima lennukitootja EADS tegemistele. Nimelt on peale Villepini kohtupingis veel neli meest: EADSi endine asepresident ja Villepini ekskolleeg Jean-Louis Gergorin, kes lekitas väljamõeldud nimekirja 2004. aastal uurijatele; arvutiekspert ja endine EADSi töötaja Imad Lahoud, kes väidetavalt Villepini teadmisel nimekirja võltsis; juhtimiskonsultant Florian Bourges, keda süüdistatakse Clearstreami dokumentide varastamises, ning ajakirjanik Denis Robert, kes skandaali esimesena kajastas.
Villepini süüdistatakse laimukampaania korraldamises, võltsingute ja varastatud andmete kasutamises ning usalduse kuritarvitamises. Aristokraadist diplomaati ähvardab süüdimõistmisel kuni viieaastane vanglakaristus ja 45 000 euro (700 000 krooni) suurune trahv.
Poliitikute arveteklaarimine
Tema kaitseadvokaadid palusid eile kohtul eemaldada Sarkozy hagejate nimistust, kuna viimase staatus riigipeana kahjustavat Villepini õigust õiglasele kohtupidamisele. Riigipea ühines 2006. aastal võltsitud nimekirjas mainitud 39 isiku hagiga, et taotleda koos nendega Villepinilt kahjutasu.
Prantsuse vaatlejad on üksmeelel, et protsess on ennekõike kahe poliitiku omavaheline arveteklaarimine. Sarkozy nõuab kättemaksu ehk Villepinile süüdimõistvat otsust ja tema poliitikukarjääri lõppu, kirjutas Patrice Chabanet kohalikus ajalehes Journal de la Haute-Marne. Vasakpoolse Libérationi arvates on Prantsuse demokraatia tervise nimel ülioluline, et kohus tõe välja selgitaks, olgu tagajärjed ükskõik kui ohtlikud.
Kuna kohtunikel kulub pärast 23. oktoobril lõppevat protsessi otsuse langetamiseks ilmselt mitu kuud, võib otsust kõige varem oodata tuleva aasta alguses.
Langenud kangelane
2003. aastal ÜRO Julgeolekunõukogus oma Iraagi sõja vastase kõnega aplausi pälvinud Villepini ähvardab viieaastane vanglakaristus.
Villepin pole kunagi varjanud oma madalat hinnangut «kääbusele», nagu ta Sarkozyd nimetab, ning on pärast viimase presidendiks saamist 2007. aastal teda korduvalt kritiseerinud.
Neli kuud pärast seda, kui vihavaenlane Elysée paleesse kolis, algatas Villepin ägeda rünnaku, öeldes, et Sarkozy on end ümbritsenud kingaviksijate, takkakiitjate ja õukondlastega, kirjutas AFP.
1953. aastal Marokos Prantsuse diplomaadi peres sündinud Dominique Marie François René Galouzeau de Villepin kasvas üles Venezuelas ja New Yorgis ning omandas kõrghariduse eliitülikoolis ENA.
1980. aastal asus ta tööle välisministeeriumis, 1993. aastal sai ta tollase välisministri Alain Juppé kantseleiülemaks. Kaks aastat hiljem juhtis ta juba Chiraci presidendikampaaniat ning oli seejärel seitse aastat tema kantseleiülem. 2002–2004 oli ta välisminister ja pärast seda siseminister, enne kui tõusis 2005. aasta mais kaheks aastaks peaministriks.
Hõbedase juuksepahmakaga Villepini teatakse ka kui andekat luuletajat. Ta on avaldanud mitu poliitiliste esseede kogumikku ja uurimuse Napoleonist. (PM)