/nginx/o/2009/08/17/222591t1h52fb.jpg)
Soome keskkriminaalpolitsei (KRP) väitel segavad poliitilised lahknevused ja uurimise venimine eelkõige Balti riikide ja Venemaa vahel kaubalaeva Arctic Sea juhtunut lahkavaid soomlastest ametikke.
KRP: poliitika segab Arctic Sea juhtumit uurivaid Soome ametnikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liit andis vastutuse uurimise eest Soomele, kirjutab
.
Tegelikult on juhtunut uurinud ka Venemaa, kes on vastumeelselt edastanud Soomele informatsiooni. Lisaks sellele pole keskkriminaalpolitsei saanud küsitleda kaaperdamise osalisi.
Koostöö Malta ja Rootsiga on sujunud aga libedalt.
Vastavalt rahvusvahelisele traditsioonile lepitakse juhtunu peauurija osas kokku, kui kuriteoga seotud osalisi ja intsidente on mitu: kaaperdamiskoht, laeva omanikfirma, lasti omanik, laeva edasitoimetamine, võetud pantvangid ja rahvusvahelistes vetes aset leidnud sündmused, väljapressimine ja muu taoline.
KRP kinnitab, et pooleliolev uurimine lõpetatakse ja siis koostatakse ka vajalikud raportid.
Nädalaid kestnud pantvangidraama lõppes ligi kuu aega tagasi Vene sõjalaeva abil ja nii pääsesid vabadusse Arctic Sea venelastest meremehed. Väidetavad kaaperdajad peeti kinni. Kogu lugu on jätkuvalt segane, mitte keegi pole juhtunu motiive selgelt avaldanud.
Puidulastiga Arctic Sea lahkus Pietarsaari sadamast 22. juulil ja pidi jõudma Alžeeriasse 4. augustiks.
Läänemerel laev väidetavalt kaaperdati ja seejärel katkes igasugune ühendus meresõidukiga.
Laeva hakkasid otsima mitme riigi korrakaitsejõud, Interpol ja Venemaa sõjalaevad.
14. augustil levis meedias uudis, et laeva märgati Atlandi ookeanil Roheneemesaarte juures. Venemaa kaitseminister Anatoli Serdjukov teatas 17. augustil president Dmitri Medvedevile, et Arctic Sea leiti üles, meeskond on elus ja terve.