/nginx/o/2009/07/09/204819t1hce53.jpg)
70 aastat pärast NSV Liidu sissetungi algust võttis Poola parlament vastu resolutsiooni, mis kutsus «kõiki hea tahtega inimesi» Venemaal hukka mõistma Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini kuritegusid.
Poola soovitas venelastel Stalini kuriteod hukka mõista
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parlamendi alamkoda võttis ühehäälselt vastu resolutsiooni, mis mõistis hukka kõik katsed ajalugu võltsida ning kutsus kõiki Vene Föderatsiooni kodanikke üles avalikustama ja hukka mõistma stalinistlikke kuritegusid, vahendas AFP.
Resolutsioonis rõhutati, et pärast Teist maailmasõda jäid Poola ja Balti riigid Stalini totalitaarse režiimi tõttu ilma iseseisvusest. «Gulagi arhipelaag nõudis miljoneid inimelusid, kaasa arvatud NSV Liidu kodanike elu,» mööndi resolutsioonis, milles võrreldi nõukogude režiimi repressiivsüsteemi, Katõni (Katyń) massimõrva ja teisi kommunistliku režiimi kuritegusid genotsiidiga.
«Poola ja Venemaa leppimine nõuab ajaloolise tõe austamist,» seisis resolutsioonis. Vene Föderatsioon ja Poola pole seni jõudnud üksmeelele Katõni massimõrva osas. Poola on seda võrrelnud holokaustiga ja tahab, et Venemaa vabandaks. Venemaa peaminister Vladimir Putin on soovitanud Poolal ajaloolised kaebused unustada ning luua Venemaaga tulevikule suunatud partnerlussuhe.
Pärast seda kui NSV Liit oli vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile okupeerinud 1940. aastal Poola idaosa, vahistanud muuhulgas sealsed haritlased, riigitöötajad ja sõjaväelased ning saatnud miljonid Gulagi sunnitöö- ja erilaagritesse, võttis NLKP poliitbüroo vastu üle 20 000 vangi hukkamisotsuse.
Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvas Katõni metsas lasti maha tuhanded Poola ohvitserid ja politseinikud. Lisaks hukati neid üle kogu maa asuvates NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes.
Esimest korda tunnistas NSV Liit end kuritöös süüdi alles 13. aprillil 1990. aastal, kuid Venemaa ülemkohus on tagasi lükanud kõik apellatsioonid, mis puudutavad Teise maailmasõja ajal hukatud massimõrva uurimist. Siiski jätkab Poola massimõrva puudutavate arhiividokumentide avalikustamise nõudmist.
Tänavu aprillis mõistis Euroopa parlament aga kõikide totalitaarsete ja autoritaarsete režiimide kuriteod hukka.