Värvikas Liibüa liider nahutas ÜRO peaassambleel suuriike

Liibüa Liider Muammar Gaddafi ähvardas ÜRO harta koguni puruks rebida, kuid piirdus selle nurka loopimisega. Foto: Reuters/ScanPix

40 aastat Liibüat autokraatlikult juhtinud skandaalne kolonel Muammar al-Gaddafi kritiseeris ÜRO peaassambleel peetud kõnes teravalt Julgeolekunõukogu vetoõigusega riike.

Skandaal Gaddafi ümber jõudis lahvatada juba enne, kui ta esmakordselt Ühendriikidesse jõudis. Nimelt ei andnud USA võimud Gaddafile luba võõrustada oma külalisi vana hea Liibüa kombe kohaselt beduiinitelgis. Liibüa revolutsioonijuht, kes armastab end kujutada nomaadina, pidi leppima peavarjuga Liibüa diplomaatilises esinduses.

Gaddafi oli sellest ilmselgelt häiritud, sest oma pöördumise alguses kurtis ta kuulajatele, et ei saanud kuidagi und. Kuigi kirjutamata reegli kohaselt peavad ÜRO peaassamblee sõnavõtud piirduma veerandi tunniga, kestis Gaddafi monoloog koguni 96 minutit. Sellega jääb ta alla ainult Kuuba revolutsioonijuhile Fidel Castrole, kes pidas 1960. aasta peaassambleel ligi nelja ja poole tunnise sütitava kõne, kirjutas Telegraph.

Gaddafi kinnitusel pole ÜRO Julgeolekunõukogu suutnud tagada turvalisust, sest maailmaorganisatsiooni tekkimisest saadik on maailmas puhkenud 65 sõda, mis on olnud Julgeolekunõukogu viie vetoõigusega riigi – USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina – huvides.

«Julgeolekunõukogu ei too meile mitte julgeolekut, vaid terrorit ja sanktsioone,» lausus Gaddafi, kes nõudis vetoõiguse tühistamist. Kõige kauem valitsenud mittemonarhist riigipea sõnul tuleks üks ÜRO põhiorganisatsioone nimetada ümber «terrori nõukoguks» ning ükski riik ei tohiks aktsepteerida selle resolutsioone, vahendas Reuters.

«Harta preambul ütleb, et kõik riigid, olgu suured või väiksed, on võrdsed,» rõhutas demonstratiivselt ÜRO hartat loopinud Gaddafi, kes nimetas Julgeolekunõukogu elitaarseks seltskonnaks, kus domineerivad väikeriikide suhtes ülbelt käituvad suurriigid.

Gaddafi peatus ka teistel teemadel. Aafrika Liidu juhiks valitud Gaddafi leidis, et lääneriigid peaksid Aafrika riikidele koloniaalvõimu tekitatud kahjude eest maksma 7,7 triljonit dollarit. Lisaks soovitas Gaddafi uuesti uurida USA presidendi John F. Kennedy, tema mõrvas süüdistatud Lee Harvey Oswaldi ning Martin Luther Kingi surma asjaolusid.

Ühendriikide sõjalist ekspansionismi kritiseerinud ja Iraagi invasiooni «kurjuse emaks» nimetanud Gaddafi toon muutus kardinaalselt, kui ta hakkas rääkima USA presidendist Barack Obamast, nimetades teda koguni «oma pojaks».

«Nüüd ei pea must mees istuma bussi tagaosas. Meie, aafriklased, olema õnnelikud ja uhked, et Ameerika Ühendriike juhib Aafrika poeg,» ütles Gadaffi, kelle hinnangul peaks Ühendriigid tegema Obamast eluaegse riigipea.

Ühendriigid ja Venemaa andsid kõlavaid lubadusi

New Yorgis kohtunud Ühendriikide riigipea Barack Obama ja tema Vene kolleeg Dmitri Medvedev loodavad ründerelvastuse vähendamises üksmeelele jõuda selle aasta lõpuks.

«Me teeme kõik selleks, et jõuda detsembriks selle dokumendi allkirjastamiseni,» ütles Medvedev Julgeolekunõukogu istungil.

Washington ja Moskva sõlmisid strateegiliste relvade vähendamise lepingu (START) 1991. aastal, kuid see aegub käesoleva aasta detsembris ning seni pole pooled lepingu pikendamises üksmeelele jõudnud, vahendas Reuters.

Lisaks kutsus Medvedev ÜRO Julgeolekunõukogu istungil juhtivaid riike kiirustama tuumakatsete täieliku keelustamise lepingu sõlmimisega.

Esmakordselt Julgeolekunõukogu juhtinud Obama sõnul on järgmine aasta tuumarelvade leviku tõkestamise seisukohalt otsustav. «Kuigi me hoidsime külma sõja ajal ära tuumaõuduse, oleme nüüd silmitsi tuumarelvastuse ulatuse ja keerukusega, mis nõuab uusi strateegiaid ja uusi lähenemisi.»

Eile võttis 15-liikmeline julgeolekunõukogu ühehäälselt vastu ka resolutsiooni, milles kutsutakse tuumariike üles oma arsenalist loobuma. (PM)