/nginx/o/2009/09/09/232851t1heb2c.jpg)
USA välisministeerium lubas eile kongressile, et püüab täita lüngad keeleoskajate diplomaatide ridades, keda on 40 protsenti vähem kui vaja.
USA-l napib keeleoskusega diplomaate
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
25. september 2009, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riik astub samme, et need lüngad täita,» kinnitas välisministeeriumi inimressursside osakonna juhataja Nancy Powell senati sisejulgeoleku- ja valitsusküsimuste alamkomiteele.
Powelli sõnul pöörab osakond erilist tähelepanu iseäranis raskeks peetavatele keeltele nagu hiina, hindi ja puštu.
USA kongressi aruandebüroo (GAO) hoiatas möödunud nädalal, et 2008. aasta 31. oktoobri seisuga ei täitnud 31 protsenti välisteenistuse keeleoskust nõudvatel ametikohtadel (LDP) välisriikides töötavatest inimestest tööks vajalikke keeleoskuse nõudeid.
«Endiselt on võõrkeeleoskajatest puudus strateegilise tähtsusega piirkondades nagu Lähis-Ida, Lõuna- ja Kesk-Aasia, kus umbes 40 protsenti LDPde töötajatest ei vasta nõuetele,» teatas GAO.
Afganistanis ei täida keeleoskuse nõuet 45 diplomaadist 33 ehk 73 protsenti, Iraagis kaheksa 14-st ehk 57 protsenti, osutas kongressi büroo.
«Me soovitame välisministril välja töötada strateegiline plaan» puudujääkide likvideerimiseks, öeldi raportis.
Alamkomitee esimees, demokraadist senaator Daniel Akaka tõdes, et GAO tuleb niisuguse soovitusega välja juba kolmandat korda viimase kümne aasta jooksul.
Alates 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutest on USA kongress pidevalt kurtnud strateegilise tähtsuse omandanud araabia, hiina ja puštu keele oskajate vähesuse üle.