/nginx/o/2009/09/27/241327t1hbe7d.jpg)
Norra laiendas nafta- ja gaasiotsingute piirkonda vulkaanilise Jan Mayeni saareni. Arktiliste alade tähtsus suureneb, kuna naftatootmine Põhjamerel on vähenenud juba kümmekond aastat.
Naftat otsiv Norra pööras pilgud arktilistele aladele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudisteagentuuri Bloomberg andmetel võib Norra naftatoodang sel aastal väheneda ligi 10 protsenti.
See tekitab probleeme, kuna maailma suuruselt viienda naftaeksportööri majandusest neljandik on seotud nafta- või gaasivarudega.
Loodusvarade vähenemise tõttu peab Norra suunama pilgud arktilistele aladele. Sama piirkonna on oma tähelepanu alla võtnud ka Venemaa, Kanada, USA ja Island.
Briti naftahiiu British Petroleumi (BP) prognoosi järgi paiknevad pooled maailma senitundmatutest naftavarudest Arktikas.
BP oletuste järgi on Põhja-Jäämeres naftat umbes 200 miljardit barrelit. Ühendriikide geoloogiainstituudi prognoosi järgi aga hoopis 90 miljardit barrelit.
Norra ja Island valmistuvad kasutama piirkonna loodusvarasid. Riigid allkirjastasid eelmisel aastal lepingu, kus täpsustatakse 1981. aasta kokkulepet loodusvarade kasutamisest Islandi ja Jan Mayeni saare vahele jääval alal.
Vulkaaniline Jan Mayeni saar kuulub alates 1926. aastast Norrale. Saarel asub 2200-meetrine tegevvulkaan. Ka raputavad saart sageli maavärinad.
Keskkonnakaitse organisatsioonid kardavad, et kui piirkonnast leitakse naftat või gaasi, siis loodus kui selline jääb tahaplaanile.
Natur og Ungdomi esindaja sõnul panevad dollarid ärimeeste silmad särama ja siis muutub merelindude elu Jan Mayenil päris keeruliseks.