Raport jagas sõjasüü Gruusia ja Venemaa vahel

Euroopa Liidu ekspertkomisjon avalikustas täna augustisõda puudutava raporti. Foto: Reuters / Scanpix

Šveitsi diplomaadi Heidi Tagliavini ja tema sõltumatu uurimisrühma täna avalikustatud Gruusia-Venemaa sõja raporti kohaselt langes Lõuna-Osseetias sõda alustanud Thbilisi Kremli provokatsiooni ohvriks.

900-leheküljelise raporti kohaselt juhatas viis päeva kestnud augustisõda sisse Thbilisi, kes alustas 7. augustil rahvusvahelise õigusega vastuollu minevat sõjalist operatsiooni pealetungiga Lõuna-Osseetia keskusele Tshinvalile. Sellele vaatamata leidis 19-liikmeline ekspertkomisjon, et Thbilisi säärase otsuse puhul mängisid määravat rolli pikka aega kestnud Venemaa provokatsioonid, vahendas BBC News.

Komisjoni raporti kohaselt pole tõendeid Gruusia väite kohta, nagu Venemaa regulaarväed ja vabatahtlikud rühmitused oleks sisenenud separatistliku Lõuna-Osseetia territooriumile enne konflikti algust. Lisaks leidis komisjon, et Moskval oli seaduslik õigus konflikti kaitse-eesmärgil sekkuda, sest see ohustas tema rahuvalvajate elu Lõuna-Osseetias. Sellele vaatamata oli komisjon seisukohal, et suur osa Moskva hilisemaid samme polnud põhjendatud.

Vastastikused süüdistused

«Kes seda [sõda] alustas? Sellele küsimusele annab raport ühemõttelise vastuse,» kommenteeris Venemaa alaline esindaja Euroopa Liidus Vladimir Tšižov äsjaavaldatud raportit RIA Novosti vahendusel. Tšižov süüdistas sõja alustamises Thbilisit ning tema hinnangul peaks Gruusia president Mihheil Šaakašvili raporti tulemuste valguses tagasi astuma.

Gruusia reintegratsiooniministri Temur Jakobašvili hinnangul ei süüdista Euroopa Liidu tellitud raport Thbilisit maailma vapustanud sõja alustamises. «Te ei leia sellest raportist sõnagi , mis ütleks, et Gruusia alustas sõda. Esimene lause kinnitab, et sõda ei alanud 7. augustil.»

Komisjoni juhi Tagliavini abi Uwe Schramm ütles uudisteagentuurile AP, et raporti eesmärk oli uurida konflikti «põhjuseid ja juuri», mitte määrata sõjasüüdlast, sest see võiks olukorda Kaukaasias veelgi pingestada ning anda põhjuse alustada piiril uusi konflikte. Schrammi sõnul tegid euroliidu diplomaadid aruannet koostades koostööd kõigi osapooltega.

Kümnekuulise uurimise tulemusena möönsid raporti koostajad, et vaenupooled rikkusid konflikti käigus rahvusvahelisi humanitaarseadusi. Raporti järgi  sõjas kokku 850 inimest ja 100 000 inimest jäi kodutuks. 

Vastuoluline raport

Suletud uste taga andis Tagliavini Gruusia, Venemaa, euroliidu, ÜRO ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) esindajatele üle raporti, mis juba enne avalikustamist põhjustas suuri vastuolusid.

«Süü jagatakse mõlema poole vahel,» kinnitas anonüümseks jääda soovinud diplomaat vahetult enne raporti avaldamist AFP-le. «Raport annab üsna selged ja lõplikud vastused küsimustele, mis juhtus ning hindab ka poliitilist konteksti.»

«Küsimus on nii tundlik, mistõttu on raske ette kujutada, et raport eelistaks üht poolt teisele,» tõdes ka üks teine anonüümseks jääda soovinud euroliidu diplomaat aruannet kommenteerides.

Gruusia ekperdid seadsid aruande usaldusväärsuse juba enne selle avalikustamist kahtluse alla, sest nende sõnul üritas Venemaa komisjonis kuuluvate Saksa diplomaatide otsust korduvalt kallutada, kirjutas Rustavi.ge.

Lisaks sellele avaldas Thibilis päev varem ennetava vastulöögina tõendid, mille kohaselt varustas Venemaa Lõuna-Osseetia ja Abhaasia separatiste relvadega, viis väed positsioonidele enne 7. augustit ning provotseeris kokkupõrkeid, mis lõpuks viisid sõja puhkemiseni.

Thbilisi lükkas ümber ka Kremli süüdistused Lõuna-Osseetias toime pandud genotsiidist, samas viidati dokumendis, et Gruusial on tõendid selle kohta, et Vene sõdurid vastutavad Gruusia külade etnilise puhastuse eest, kirjutas The Times.

Venemaa alaline esindaja Euroopa Liidus Vladimir Tšižov oli raporti avalikustamise eel aga optimistlik: «Komisjoni raport ei tule kellelegi üllatusena, sest Euroopa riigid on 2008. aasta augustis juhtunust hästi informeeritud.»