Kaarel Kaas: Basra iraaklastele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti vägede lahkumine Basra paleest on märgilise tähtsusega sündmus. Seda eeskätt iraaklastele, kellele sel hoonel on suur sümboolne väärtus. Basra ala julgeolekuprobleemid on olnud erinevad ülejäänud Iraagi omadest.
Esiteks on seal viimaste aastate jooksul julgeolekuprobleemiks number üks olnud mitte terrorism, vaid organiseeritud kuritegevus.
Selle üks ilmekaid näiteid oli fakt, et Basra linna kriminaalpolitsei luure oli tegelikkuses üle võetud jõhkra kuritegeliku klanni poolt, kes inimröövide ja mõrvadega terroriseeris linna.
Olukorda toidab omalt poolt võimu jagamine klannisuhete järgi ning piirkonda elus hoides, erakordselt suurtes mastaapides eksisteerib nafta salakaubandus üle piiri Iraani. Basra koos ümbruskonnaga on nimelt Iraagi peamine naftareservuaar ja peamine ekspordivärav laia maailma. See on Iraagi ainus süvaveesadam.
Teiseks probleemiks on iiitlike sõjaliste rühmituste rünnakud liitlasvägede vastu ning nende võimalik juhtimine Iraanist. Sellele on juba paari viimase aasta jooksul lisandunud erinevate iiarühmituste konkurents ja võimuvõitlus.
Hiljuti juhtus see, mida oli ammugi ennustatud ja kardetud: nimelt paisus rühmituste võimuvõitlus Karbalas avalikuks sõjaliseks vastuseisuks. Kuivõrd lähitulevikus on Basras saabumas kohalikud valimised, ei ole konflikti raugemine ilmselt tõenäoline.
Kolmas probleem on Basra piirkonnas eri hõimude arveteõiendamised ja tülid, kus lastakse käiku ka miinipildujad ja raskekuulipildujad. Iraagi julgeolekujõududel on selliste konfliktide lahendamine keeruline, sest lojaalsus hõimule ja klannile on enamasti tugevam mundrist ja ametikohast tulenevatest kohustustest.