Briti teadlased said Euroopas esimesena loa kasutada inimese tüvirakkude loomiseks loomade munarakke, lootuses sel moel jõuda kiiremini raskete haiguste, nagu Alzheimeri ravini.
Briti teadlased said loa hübriidembrüotele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia viljakus- ja embrüouuringute järele valvav amet HFEA kiitis eile heaks kava lubada teadlastel luua nn kimääre ehk hübriidembrüoid, kus inimese munarakkude asemel kasutatakse tüvirakkude loomiseks loomade, näiteks lehma või jänese omi.
Tingimusteks on, et loodavad embrüod on siiski 99,9 protsendi jagu inimesed ning neid ei kasvatata rohkem kui 14 päeva vanuseks. Teadlaste taotlusi selle meetodi kasutamiseks hakkab läbi vaatama spetsiaalne komisjon, mis langetab iga taotluse puhul eraldi otsuse.
Vahetavad rakutuuma
Juba on sellistele plaanidele püüdnud heakskiitu saada kaks uurimisrühma. «Meie eesmärk pole luua mingisuguseid veidraid lehma-inimese hübriide, vaid soovime mõista, kuidas teha paremini inimese tüvirakke,» selgitas ühe rühma juht, Lyle Armstrong Newcastlei ülikoolist.
Teadlaste kasutatav meetod oleks sama, millega on seni kloonitud loomi, näiteks lammas Dolly. Munaraku seest eemaldatakse selle geneetilist infot kandev tuum ja asemele pannakse teise isendi mõne raku tuum. Hübriidembrüol pärinevad aga algne munarakk ja lisatav rakutuum eri liigi isenditelt.
Teadlased soovivad munaraku kasvatada mõnepäevaseks embrüoks, et sellest siis eraldada tüvirakke, mis suudavad edasi areneda mis tahes tüüpi rakuks. Lootus valmistada inimese enda rakkudest tüvirakke tõotab tulevikus ravi paljudele tõbedele, mis praegu on ravimatud, näiteks Alzheimer või Parkinson.
Loomade munarakke tahavad teadlased tarvitada just seetõttu, et praegu tohivad nad kasutada vaid inimeste viljakusravil üle jäävaid munarakke. Neid on aga liiga vähe.
«Oma töös saame praegu kasutada vaid kolme-nelja inimese munarakku kuus,» selgitas Armstrong. «Hübriidide abil seisaks neid meie kasutuses 200 seda iga päev.»
Hübriidembrüote toel soovivad teadlased eeskätt välja töötada viisi, kuidas kõige paremini tüvirakke kätte saada. Kui hübriidrakkudega seda teha suudetakse ja protsessi paremini tundma õpitakse, naasevad teadlased inimrakkudega toimetamise juurde.
Kulub 5 10 aastat
«Kui mõistame neid protsesse, mis munarakku viidud DNA tagasi embrüo geneetilisele algtasandile programmeerivad, suudame embrüonaalseid tüvirakke laboris toota,» ütles Armstrong, kelle sõnul kulub selleks viis kuni kümme aastat.
See kloonitud inimembrüotest tüvirakkude saamise protsess, nn terapeutiline kloonimine, pole ainult inimrakkudega töötavatel teadlastel senimaani veel edukalt õnnestunud.
Kahe aasta eest väitis Korea teadlane Hwang Woo-suk küll, et suutis seda, ent tema väited osutusid hiljem pettuseks.
Poolt ja vastu
Küsitluste järgi pooldab hübriidembrüote loomise lubamist 61 protsenti brittidest, sest uurimissuunal on suur potentsiaal paljude haiguste raviks.
Mujal Euroopas pole selline teadustöö kusagil lubatud. Ka Briti valitsus keelas selle esmalt, siis aga muutis meelt.
Kriitikute väitel on hübriidembrüote loomisel tugevad eetilised vastuväited, nii hägustuks näiteks piir inimeste ja loomade vahel.
Allikas: PM