/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/09/30/243183t1h7aea.jpg)
Serbias elava ungari vähemuse hulka kuuluv ja tänavu Eestiga tutvumas käinud ajakirjanik Ðyula Mirnich leiab, et Eesti jätab endast rahvusküsimuses maailmale liiga negatiivse mulje.
Serbia ajakirjanik: Eesti mõjub liiga rahvusliku ja suletuna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina olen üsna avatud mõtlemisega, kuid minu reisikaaslastele tundus, et eestlased on väga kinnised ja lähedal natsionalismile,» rääkis Mirnich teda Serbias külastanud Postimehele. «Eestis mõtlevad inimesed vähemustest nagu Serbia ühiskond umbes sada aastat tagasi – et vähemused on probleem, mitte võimalus ja väärtus.»
Vojvodina TV ungarikeelse toimetuse reporteri Mirnichi väitel on Eesti ja Serbia ajalugu muidugi erinev, kuid hea läbisaamine rahvusvähemustega saaks tulla kasuks ka Eestile – nii mainekujunduslikult kui ühiskonda arendavalt. «Olukorda saab muuta, andes venelastele Eestis rohkem õigusi,» oli tema vastus lihtne.
Õigused riigi kontrolli all
Tuginedes muu hulgas kogemustele Serbia multietnilises autonoomses piirkonnas Vojvodinas, kus ta ise elab, ütles Mirnich, et vähemusrahvustele senisest suuremate õiguste andmist ei tasu karta, sest need õigused on tegelikult alati riigi kontrolli all.
«Te saate anda õigusi ja kontrollida, kuidas vähemused neid kasutavad. Näiteks kui nad saavad õiguse teha omakeelset televisiooni, saab otsust alati muuta, väites, et saated ei ole kvaliteetsed.»
Teadmine, et nii võib juhtuda, hoidvatki Mirnichi sõnul vähemuste meedia piisavalt lojaalsena.
Näiteks Serbias on tema sõnul see, et rahvusvähemustel on natuke eelistatud olukord, taganud nende vähemuste säilimise ning tegelikult võidab sellest kogu Serbia, sest rahvusvähemused võitlevad selle eest, et Serbia pääseks Euroopa Liitu. On ju mitmete vähemuste emamaad liitu juba pääsenud.
Mirnich soovitas ka Eestile vähemusrahvustega suhtlemisel taktikat, kus astutakse kas või vaid sümboolseid samme, mis aga näitavad, et riik armastab neid ja tahab, et nad Eestisse jääksid.
«See on strateegia, mis aitab vältida konflikte. See on Euroopa Liidu tee. Vahejuhtumite vastu ei saa võidelda relvade või diplomaatiaga, neid saab vaid ennetada, andes vähemustele õigusi.»
Üldjoontes on ungarlasest ajakirjanik Eesti vähemuste olukorra suhtes siiski positiivne. «Eestis käib üleminek aeglaselt, kuid seda pole vaja tagant kiirustada.»
Tema sõnul on Eestis kaks sammu on astutud, nüüd on kord siinsete vähemuste käes. Esimene samm on see, et me ei kiusa taga vähemusrahvusi, ning teine astumine Euroopa Liitu, mis tagab Eesti vähemustele samad võimalused kui teistes euroliidu riikides.
«Nüüd te peate ootama. Vähemused ärkavad ja hakkavad ise rohkem õigusi küsima,» leidis Mirnich. Tema sõnul on ainus asi, mida Eestil praegu vähemuste heaks teha, öelda – kuulge, te olete vähemusrahvus ELis, kasutage oma võimalusi. «Te olete samuti osa EList, mitte osa Suurest Karust.»
Mirnichi hinnangul ei saa välistada, et pronksöö-laadseid pingeid veel tekib, kuid nendeks tasub valmis olla ja eriti hea on, kui Eesti saab sel juhul konkreetselt näidata, milliseid samme ta vähemuste lepitamiseks teeb. Samuti kiitis Serbia ajakirjanik kaitsepolitsei tegevust. Tema hinnangul ei tasu häbeneda, kui kapo hoiab provokaatorid tänavatelt eemal.
Venemaa - kihvadega jutulind
Mirnich kutsus eestlasi ka üle saama hirmust Venemaa ees, sest kuigi idanaaber on oma ütlemistes vahel terav, ei olevat ta valmis Eestimaa venelaste «kaitsmisel» sõnadest ja väikestest provokatsioonidest kaugemale minema. «Neil pole tegelikult vahet, kas Eestis venelasi diskrimineeritakse või mitte. Nad ei ründaks Eestit ka siis, kui te tõesti vähemusi survestaksite.»
Huvitava tõigana pooldas Mirnich seda, et kõik Eesti elanikud oskaksid eesti keelt. Serbias on see vähemusrahvuse esindaja jaoks elementaarne. «Sa pead rääkima oma kodumaa keelt. See annab võimaluse osaleda Eesti elus. Keeleeksami nõudmises pole midagi fašistlikku. Kui nad ei oska keelt, ei saa nad osaleda – nii lihtne see ongi.»
Vojvodina TV ungarikeelse toimetuse reporter Mirnich külastas tänavu aprillis kümmekonna sama autonoomse piirkonna ajakirjaniku seltsis Avatud Eesti Fondi kutsel Eestit, et tutvuda siinse eurolõime kogemusega ning meedia erastamis- ja digitaliseerimisprotsessidega.
Lisaks Tallinnale külastasid nad - valdavalt serbia vähemusrahvuste esindajad - Ida-Virumaad ja Tartut.
Visiidi tulemusena valmisid Serbia meedias mitmed tele- ja raadiosaated ning artiklid.
Eelmisel nädalal käis samalaadne Eesti ajakirjanike delegatsioon vastuvisiidil Vojvodinas.