/nginx/o/2009/10/01/243541t1ha111.jpg)
«Ma rääkisin kohe alguses, et oleme siiamaani Afganistanile tänulikud selle eest, et nad aitasid viia NSVLi kollapsini, tänu millele me iseseisvusime,» kirjeldas Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots, kuidas algas tema kohtumine Afganistani kaitseministri Abdul Rahim Wardakiga.
«Ta ütles, et teie mäletate seda, aga paljud Ida-Euroopa riigid, kes on siin, ei mäleta seda,» nentis Laaneots, kes alustas oma Afganistani visiiti üleeile lennuga palavast ja tolmusest Kandahari sõjaväebaasist pisut jahedamasse ehk siis Eesti mõistes hea suveilmaga Kabuli. Tema sõnul näis ka Wardak suhtuvat Eestisse väga soojalt.
«Ma tean, et teidki on teised riigid rõhunud, ning me hindame selle võrra kõrgemalt teie osalust,» rääkis Wardak pärast kohtumist Postimehele. «See tähendab palju nii meile kui teile.»
Kaitseminister kiitis ka Eesti sõdureid, kes teenivad koos väheste teiste riikide – Suurbritannia, USA ja Taaniga – tema ränga julgeolekuolukorraga riigi kõige karmimas provintsis Helmandis, kus leiab aset 75 protsenti kõikidest selle kriisipiirkonna relvaintsidentidest.
«Minu arvates on teil väga vapper, pühendunud ja professionaalne kontingent, mis tegutseb riigi kõige keerulisemas osas,» ütles Wardak. «Seda hinnatakse väga kõrgelt. Ma olen nende operatsioone jälginud aastast 2002 ja tegelikult on nad andnud palju selle piirkonna stabiilsusele ja julgeolekule, kuhu nad on saadetud.»
Küsimusele, millal jõuab Afganistani enda armee sellisele tasemele, et suudetakse iseseisvalt oma riigis korda hoida, vastas Wardak: «See sõltub sellest, kui ruttu rahvusvaheline kogukond, meie sõbrad ja liitlased ning NATO ja USA annavad meile vahendid, mille abil suudame iseseisvalt operatsioone läbi viia... Loodame, et saame järk-järgult alustada rohkemate operatsioonide juhtimist. Praegu USAs heaks kiidetud plaanide kohaselt peame olema aastaks 2013 väga heas vormis.»
Kuigi 20. augustil peetud Afganistani presidendi- ja provintsivalimistega kaasnenud rohked rikkumiskahtlused ja mitmed vägivaldsed vahejuhtumid on sellele ettevõtmisele viimasel ajal varju heitnud, paistis Wardak Laaneotsa kinnitusel olusid arvestades asjade seisuga siiski enam-vähem rahul olevat.
«Wardak küsis, mida te tahate selles situatsioonis. Pange end sellesse olukorda: kas te teeksite paremini?» rääkis Eesti kaitseväe juhataja. «Kui osaliselt territooriumil käib sõda, kus rahva teadlikkus on selline, nagu ta on. Nad peavad seda väga suureks saavutuseks.»
USA suursaadik Kabulis Karl Eikenberry kiitis Laaneotsale seda, et Afganistani julgeolekujõud suutsid turvata valimisi. Varem peljatud mässuliste rünnakud hääletuspunktidele suutsid kohalikud sõjaväelased ja politseinikud näiteks ära hoida.
«USA suursaadik ütles, et sisuliselt viidi see operatsioon päris hästi läbi,» lausus Laaneots. «Ega [Afganistani] kodanikkond pole ka nii arenenud, et nad kõik läheksid valima. Elanikud on siin selle 30 aastat kestnud sõjaga ka nii ettevaatlikuks muutunud, et kes tahaks riskida.»
/nginx/o/2013/07/05/1875346t1h0782.jpg)