Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/05/2228509t1h5d3e.jpg)
Valitsusvastaste meeleavalduste selgroo murdmiseks on Birma armee viimased kolm ööd tormi jooksnud kloostritele ja protestijatele ning arreteerinud mitusada munka.
Sõjaväe ja meeleavaldajate kokkupõrgetes tänavatel ja pühakodades on eri andmetel surma saanud juba 510 buda munka, üks nunn, mitu tsiviilelanikest protestijat ning vähemalt üks välismaalasest ajakirjanik.
Armeed tundes ei usu paljud, et ohvrite arv nii väikeseks jääb. 19 aastat tagasi rahulikult demonstreerivatesse rahvamassidesse tulistades sai Yangoni tänavail surma 3000 inimese ringis.
Et Birma sõjaväelist reiimi ei kohuta praegugi miski, näitab seegi, kuidas kohalikud sõdurid avasid tule rahumeelselt buda palvet skandeerivate munkadest meeleavaldajate pihta linnatänavail ja templite juures ja arreteerivad muuhulgas kloostreid puistades sadu pühamehi.
Mungad juhivad aga endiselt rahumeelselt ja kindlakäeliselt sõjaväelist reiimi kukutada soovivaid rahvamasse, kelle hulk riigi suurimas linnas Yangonis tõusis eile 300 000ni.
Keeld välja minna
Kahes suuremas linnas Yangonis ja Mandalays kuulutas kindral Than Shwe juhitav hunta üleeile välja komandanditunni, mis keelas liikumise pärast kella kuut õhtul ning lubamatu on ka enam kui viieliikmelise grupi kogunemine.
Tunnistajate sõnul käskinud armee eile Yangonis õhku tulistades kümnetel tuhandetel laiali minna kümne minuti jooksul, ähvardades vastasel juhul kasutusele võtta «äärmuslikud abinõud». Rahvas ignoreeris aga liikumiskeeldu surmapõlglikult.
Demonstrandid nõudsid valjuhäälselt rahva põhiõiguste rahuldamist, poliitiliste vangide vabastamist ja rahvuslikku lepitusprotsessi, milles peaksid ühise keele leidma sõjaväeline valitsus, 1990. aastal valimised võitnud opositsioonipartei eesotsas Nobeli rahupreemia laureaadi Aung San Suu Kyiga ning riigi rõhutud vähemusrahvused, kellest paljud peavad Birma armeega riigi äärealadel geriljasõda.
Välismaailm ootab
ÜRO on Birmas inimõigusi rikkunud kindraleid korrale kutsudes palunud sõjaväel end vaos hoida. Pingeliste arutelude tulemusena otsustas peasekretär Ban Ki-moon kolmapäeval Birmasse saata oma erisaadiku Ibrahim Gambari. Ent Gambari visiit saab teoks vaid siis, kui Birma kindralid talle viisa väljastavad.
Aastaid Birmale poliitiliste ja majandussanktsioonidega kasutult survet avaldanud Euroopa Liit ja USA mõistavad üheselt hukka vägivalla kasutamise rahuliku rahvahulga vastu.
Kolmapäeval tuli paljuoodatud kriitika ka Indialt, kus majandusminister oli nädala algul kindralitega alla kirjutanud järjekordse koostöölepingu naftatootmise kohta.
Maailma pilgud on Hiinal mis aga suveräänse riigi siseasjadesse mittesekkumise retoorika varjus on olnud sõjaväelise reiimi suur sõber.
Birma kindralitelt saab Hiina naftat, puitu, kalliskive ning ka väljapääsu India ookeanile ja loa sõjaväebaaside ehitamiseks Birmale kuuluvas Coco saarestikus India lähedal.
Paljud vaatlejad arvavad, et need huvid on tugevamad kui soov lähenevate olümpiamängude tõttu maailmas heas kirjas seista.