Soome islamipartei asutaja igatseb Eestisse

Abdullah Tammi Foto: Evelyn Kaldoja

Teades Abdullah Tammi värvikat minevikku ning lugedes, mida kirjutavad Soome islamipartei asutajast sealsed ajalehed ja blogid, võib enne temaga kohtumist kujutada ette küll nii läikivate silmadega fanaatikut kui ka lihtsalt ullikest, kuid mitte seda naeratavat pikas pruunis rüüs habemikku «jõuluvana», kes tegelikult saabub.

Üsna muretult võtab ta üles eestikeelse vestluse, vabandades siiski, et see ei pruugi olla väga sujuv, sest ta pole aasta aega praktiseerinud. Eesti keelt õppis Tammi siin elades, tal nimelt oli eestlannast naine. Kuigi nüüd on paar lahus, kinnitab Tammi, et nad saavad omavahel hästi läbi. Ja jõuab Postimehega vesteldes mitu korda tagasi selle juurde, et igatseb Eestisse ning lubab umbes aasta pärast siia tagasi kolida.

Kirju minevik

Tammi arvates on Eesti elu palju selgem kui Soomes, kus on liialt palju bürokraatiat. Pisut arutledes jõuab järeldusele, et Eesti eelis oli see, et sai alustada uuesti «puhta lauana» – Soomes on eri probleeme kuhjunud juba tsaariajast.

Samas pole naiste ega Eesti koha pealt Tammi minevik just kõige helgem. 1993. aastal määras Soome kohus talle nelja kuu pikkuse tingimisi vangistuse peretüli käigus kaasa käeluu murdmise ja noaga löömise eest. Sellenädalase Eesti Ekspressi andmeil kuulutas Pärnu maakohus mullu seoses poole miljoni krooni suuruse võlakoormaga pankroti tema vahtkustuteid müünud ettevõttele Shorex.

Tabloidlehe Ilta-Sanomat andmeil sai Tammi Soome kohtult ka 1989. aastal 10-kuulise tingimisi vanglakaristuse ja 50 päevapalga suuruse trahvi maksupettuste eest ning 1992. aastal 15-päevase tingimisi vangistuse ühe Helsingi restorani šveitseri näkku löömise pärast.

Tammi näitab Eesti ID-kaarti, kus sees veel tema vana eesnimi Risto Olavi, ning lubab selle nagu ka Soome passis peagi Abdullah’ks vahetada. Risto on tema arvates liialt kristlik nimi.

Mannerheimi rist

Kuigi Soome on üldiselt palju kristlikum maa kui Eesti, on ristiusk Tammist päris mööda läinud. Ta on kolmandat põlve kommunist. Soome vasakpoolsete ajalehe Kansan Uutiset andmeil kolis Tammi vanaisa 1918. aastal poliitilistel põhjustel Nõukogude Liitu ja kui mees 1920ndatel naasis, saadeti ta samadel asjaoludel kolmeks aastaks vangi.

Ka Tammi oli noorena aktiivne Soome Kommunistlikus Parteis, kandideeris selle nimekirjas koguni kohalikel valimistel. «See oli Soomes moes,» põhjendab ta. Kommunismipisikust tervenes Tammi enda sõnul siis, kui hakkas mõtlema ajaloole ja sellele, mida venelased on teinud Soomele. Ja ka Eestile, lisab ta. Tema arvates noist asjust president Kekkose ajal tegelikult eriti ei räägitud.

Mošeesse sattus praegune islamiaktivist esimest korda 1999. aastal. «Viis-kümme minutit, siis läksin kohe välja,» meenutab ta. «See oli uus asi.» Paari aasta pärast astus ta uuesti sama pühakoja uksest sisse. Siis kohtus seal ühe suure ja rahuliku pakistanlasega, kes võttis soomlasest islamihuvilisele asju selgitada.

«Ei, see ei ole raske,» vastab Tammi küsimusele, kas viis korda päevas palvetamine tülikas pole. Ta toob võrdluse selle vahel, kuidas suitsetajad võtavad endale viis minutit ühe sigareti tegemiseks. Tuleb lihtsalt leida rahulik koht.

Tammi andmeil elab Soomes umbes 40 000 moslemit (internetientsüklopeedia Wikipedia annab samaks arvuks 1999. aasta andmeil 20 000). Helsingis tegutseb tema andmeil 13 või 14 mošeed, neist vanim on ehitatud 1950ndail.

Esimeste moslemitena jõudsid Soome umbes sada aastat tagasi Tsaari-Venemaalt tatarlased. Pärast bolševike võimuletulekut otsustasid nad Soome jäädagi. Teises maailmasõjas võitles Tammi andmeil Soome poolel tuhat tatarlasest moslemit, tänuks selle eest seisab nende mošee seinal Mannerheimi rist.

Tammi ei saa jätta naljatamata Eesti tatarlaste üle. «Nad on natuke Vene moodi,» märgib ta ja jutustab, kuidas meie tatarlased oma Soomes elavaid rahvuskaaslasi üllatasid sellega, et panid talvel kuuma kohvi sisse ka pisut alkoholi külmarohuks. Kangem kraam on ju moslemitele keelatud.

«Soomlastest moslemitega on nii, et vanasti oli naisi rohkem kui mehi,» jätkab Tammi. Enamik islamiusulisi soomlannasid olid sellesse usku läinud moslemitega abielludes. «Aga nüüd viimase kolme-nelja aasta jooksul on Soomes hakanud tulema rohkem mehi,» jätkab ta. «Nii 20–30-aastasi – kooliõpilasi, üliõpilasi, insenere, arste.»

Tammi hinnangul otsivad noored soomlased mošees pääsemist sealmail valitsevast materialistlikust maailmast.

Erinevad moslemid

Mekas Tammi veel käinud pole, kuigi tahaks. Selle asemel meenutab ta sooja sõnaga sellesuvist kuuajalist puhkust Marokos. «Berberid on päris targad inimesed, araablased ei ole nii targad,» edastab ta seal kogetut. See, et araablased talle väga sümpaatsed pole, kumab jutust veel mitu korda läbi.

Rääkides islamiusku immigrantidest Soomes rõhutab Tammi, et neid ei saa päris ühe puuga võtta – näiteks somaallaste kultuur on üks, araablaste oma hoopis teine. «Moslemid on erinevad inimesed,» sõnab ta.

Küsimusele, kas netikommentaar, kus teda seostati sunnimoslemite äärmuslikkusele kalduva vahabiitide liikumisega, vastab tõele, vastab Tammi «ei». Tammi jutu järgi on tema kusagil keskteel, ehkki kaldub pisut sunniitide poole.

Helsingin Sanomate andmeil kuulub Soome islamiparteisse praegu vaid 15 inimest ja registreerimiseks vajalikku 5000 allkirja veel kokku saadud pole.

3 fakti

• Abdullah Tammi sündis 11. juulil 1949 Paimios, vanemad panid talle nimeks Risto Olavi, eesnime vahetas mees pärast usuvahetust moslemipäraseks.

• Tema vanem poeg ja tütar elavad Soomes, noorem poeg on aga abielus eestlannaga ja tema kodu asub Raplas.

• Teda on 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses mitu korda karistatud tingimisi vangistusega, kuid nagu Tammi ise selle nädala alguses Ilta-Sanomatele kinnitas, mõistavad tema moslemitest sõbrad, et vana elu on vana elu ja uus elu uus.

Soome islamipartei liige tahtis minna Tšetšeeniasse

Löögi rajatava Soome islamipartei rahumeelsele mainele andis esmaspäevane Helsingin Sanomat, mis paljastas, et üks selle asutajaist – Sauli Ingman – uuris kaheksa aasta eest ühes internetifoorumis seda, kuidas pääseb Tšetšeeniasse ja Dagestani koos sealsete moslemitega võitlema «valeusuliste ortodoksi-kommunisti-kapitalisti-Venemaa» vastu.

Takkajärele väitis Ingman, et poleks tegelikult Tšetšeeniasse ikkagi võitlema läinud, uuris vaid võimalusi. Toonased postitused olid tema sõnul kantud lihtsalt hetkelisest ärritusest Venemaa suhtes.

Islamin Aika juhatuse sekretär Ingman kuulub Helsingin Sanomate andmeil jätkuvalt ka Soome Vasakparteisse ning on viimatimainitud parteid esindanud ka Helsingi valimiskomisjonis.

Abdullah Tammi väitel on Soome moslemid väga rahulikud. Üldse tekitab islamiterrorismi tema arvates noorte inimeste harimatus. «Soomes sellist probleemi pole,» väidab ta.

Tammi arvates on islamiterrorismi põhjus hoopiski natsionalism – tema arvates tooks näiteks Lähis-Itta rahu see, kui USA ja Euroopa riigid lõpetaksid sinna sõjatehnika müümise.

«Meie räägime oma noortele inimestele, et sellised asjad pole head,» kinnitab Tammi. Tema väitel on noored soomlased väga innukad islami kohta õppima. Teavad islamist koguni palju rohkem kui noored araablased, kes saavad oma usulised teadmised lapsepõlvekodust.

«Soome moslemid on päris head moslemid, ei ole sellised terroristid» teatab ta rahulikul veenval häälel. (PM)