Ardi iidne luustik heidab valgust inimese arengule

Etioopiast leitud 4,4 miljoni aasta vanuse inimeellase luustik on järjekordne samm

lähemale inimese ja ahvi ühise eellase leidmisele, arvavad teadlased sel nädalal avalikustatud leiust.

Ekspertide teatel võib  siiani vanima dateeritud inimlase näol tegu olla üldse kõige tähtsama leiuga inimese arenguloo uurimisel. Inimrassi koidikul elanud ja surnud naine sai oma hüüdnime Ardi  ladinakeelse liiginimetuse Ardipithecus ramidus järgi.

Teadlased usuvad, et Ardi, mis afari keeles tähendab põhja või põrandat, võib anda vastuseid küsimusele, mis puudutavad seni tundmatut ja vähese tõestusmaterjaliga perioodi inimeellaste ajaloos – milline nägi välja šimpanside ja inim­ahvlaste viimane ühine esivanem.

Lisaks sellele võib Ardi täiendada meie arusaamist sellest, miks ja kuidas nad kuus miljonit aastat tagasi lahknesid.

Käis kahel jalal

Teadlaste hinnangul oli Ardi 122 sentimeetrit pikk ja kaalus umbes 50 kilo. Tema aju oli sama suur kui šimpansidel, kuid tal olid suured käed ja sõrmed.

Teadlaste sõnul on Ardipithecusel nii inimlaste kui ka inim­ahvide segatunnuseid, kuid nad on üsna veendunud ka selles, et Ardipithecus käis kahel jalal.

Pikk uurimislugu

Nende sõnul oli ta ka vilunud puudel ronija ja suutis edukalt liikuda ka läbi tiheda metsa. «Ardi on veel primitiivsem kui šimpans,» kommenteeris Ardit uurinud teadlaste hulka kuuluv Tom White uudisteagentuurile AFP. Tema sõnul lükkab see ümber arvamuse, et varasemad inimlased nägid välja nagu šimpansid.

Ardi avalikustamise eellugu on pikk. Esimesed Ardipithecus ramiduse jäljed leiti 1992. aastal Etioopiast. Kümne riigi teadlased kaevasid Ardi kolju, vaagna-, käe- ja jalaluud ning muud säilmed välja inimkonna hälliks peetava Etioopia põhjaosast Aramise küla lähistelt. Lisaks sellele leidsid arheoloogid veel vähemalt 35 teise indiviidi luukilde. 

Väljakaevamisele järgnes aastaid uurimistööd luukildude kallal, mis lõpuks andis teadlastele võimaluse sel neljapäeval oma töö tulemuse ajakirja Science erinumbris avalikustada.

Huvitav on seegi, et Ardi leiti vaid 70 kilomeetri kaugusel paigast, kust 1974. aastal kaevati välja senise kuulsaima inim­eellase Lucy 3,2 miljoni aasta vanused säilmed. Väidetavalt pani kahel jalal kõndinud Lucy aluse inimliigile, millest arenes välja tänapäevane inimene.

Ardit peavad mõned teadlased aga veel tähtsamaks. «Me mõtlesime, et Lucy on sajandi leid, kuid tagasivaadetes see polnud nii. See oli väärt ootamist,» tõdes Yale’i ülikooli paleontoloog Andrew Hill ajalehele The Guardian Ardit kommenteerides.